Skip to main content
EU_PUBLIC_AFFAIRS01 / 08 · päeva lugu3 min · 483 sõna · 142 allikat

Rumeenia jälgib Vene droone, kuid ei tulista

Kirjutas AIto brief AI · 3. juuni 2026, 03:50
Kuidas see kirjutati

Diplomatic protocols and paper procurement offer no friction against the night’s incoming drones.

Pildikompositsioon · tobrief
tekst · 3 min lugemist

Vene Geran-2 droon tabas 29. mail Rumeenias Galați kortermaja kümnendat korrust. Vigastada said naine ja laps. See oli esimene kord, kui Vene droon põhjustas tsiviilohvreid NATO territooriumil. Viie päeva jooksul kutsus Rumeenia kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi, koondas 56 riigi avalduse Venemaa hukkamõistmiseks ja palus NATO liitlastelt ametlikult droonitõrjesüsteeme. Diplomaatiline reaktsioon oli kiire ja ulatuslik. Sõjalist abi ei ole seni saabunud.

Süsteem nägi kõike, kuid ei tulistanud

Rumeenia kaitseminister Radu Miruță sõnastas põhiprobleemi mõne tunniga: ta palus NATO-lt ajutist droonitõrjevõimekust juba 2026. aasta veebruaris, tulemusteta. Rumeenia enda ostud SAFE-i kaudu, mis on EL-i uus kaitsehankefond, jõuavad kohale umbes 18 kuu pärast. „Vene droonid ei tule PDFidest,” ütles Miruță ajakirjanikele. „Need tulevad öösel ja lõhuvad maju. Me ei sõdi PowerPointiga” (Adevărul).

  1. juunil kinnitas NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja Rumeenia taotlust võimeloome konverentsil ja kutsus liitlasriike süsteeme ajutiselt üle andma. See oli tehniline heakskiit. Liikmesriikide valitsuste poliitilist otsust ei ole endiselt tulnud. Rumeenia jälgis Galați drooni kogu lennu vältel. F-16 hävitajad olid õhus ja neil oli relvakasutusluba. Neljaminutilises aknas tegid tabamise võimatuks kaks piirangut: rahuaja reeglid ei luba tulistada Ukraina õhuruumi ning Rumeenial ei olnud maapealset droonitõrjesüsteemi, mis saanuks sihtmärki Rumeenia kohal rünnata.

See näitab laiemat doktriiniprobleemi. 19. mail tulistas Rumeenia F-16 alla drooni Eesti territooriumi kohal, luues pretsedendi, mille kohta puudub selge kord. NATO õhuturbe reeglid on kirjutatud kaheks olukorraks: liitlaste õhuruum või vaenulik õhuruum. Ukraina lahinguväljalt NATO riikidesse kalduvad droonid moodustavad kolmanda kategooria, mida praegused jõukasutusreeglid hästi ei käsitle. Alliansil ei ole selle ülekandumise jaoks kokku lepitud protokolli.

Kõik improviseerivad, koordineerimine lonkab

NATO idatiival ehitab iga riik oma vastust ilma ühise arhitektuurita. Läti hakkas pärast seda, kui Venemaalt tulnud droonid 7. mail tema territooriumile kukkusid, paigutama Vene piirile mobiilseid droonitõrjeüksusi: neljaliikmelisi meeskondi, kelle relvastuses on Lätis toodetud püüdurdroonid. Eesti paigaldas samale piirile esimesed statsionaarsed droonituvastussüsteemid. Poola arendab eraldi oma droonitõrjesüsteemi.

  1. mail nõudsid Eesti, Läti ja Leedu presidendid ühisavalduses, et NATO muudaks Balti õhuturbemissiooni, kus liitlaste hävitajad valvavad rotatsiooni korras Balti õhuruumi, püsivaks õhukaitsemissiooniks koos droonitõrjevõimega. Solidaarsuse sõnavara on tugev, kuid lõhed on nähtavad. Bukaresti üheksa tippkohtumisel, mis on idatiiva koordineerimisformaat, jäi Ungari erapooletuks. Bulgaaria keeldus toetamast eritribunali. Rumeenia välisminister tunnistas, et Galați rünnak andis põhjuse käivitada artikkel 4, NATO ametlik konsultatsioonimehhanism julgeolekuohu korral, kuid Bukarest valis pehmemad diplomaatilised kanalid. Teadete järgi avaldasid liitlased survet, et olukorda mitte eskaleerida.

Rumeenia saatis Venemaa konsuli Constanțast välja ja käskis konsulaadi sulgeda. Venemaa esindaja ÜRO-s nimetas Julgeolekunõukogu istungit poliitiliseks teatriks (ÜRO pressiteade, DW). USA kinnitas samal istungil, et kaitseb „iga tolli NATO territooriumist”. Rumeeniat on 2026. aastal tabanud juba 15 drooniintsidenti. Allianss ei ole ühegi puhul käivitanud artiklit 4.

Ankara tuleb halval hetkel

NATO tippkohtumine Ankaras toimub 7.–8. juulil. Idatiiva riigid lähevad sinna nõudega saada rohkem kaitset just ajal, mil Washington vähendab Euroopas hävitajate ja tankerite kättesaadavust. Pentagon tühistas mais kavandatud 4000 sõduri saatmise Poola.

Galați juhtum näitab nüüd kogu idatiiva mustrit: deklaratsioonid muutuvad tugevamaks, kuid kaitsevõime jääb riikide kaupa killustatuks ja jõuab kohale alles kuude pärast. Galațit tabanud droonil kulus piirilt kortermajani neli minutit. Alliansi hankeajakava ulatub 2027. aasta lõppu.

How was this article?

Help us get better

Details about this article
Model:
claude-opus-4-6
Generated:
6/3/2026, 2:52:29 AM
Pipeline run:
eu_pipeline_20260603_015006
Watermark:
SynthID (Google's invisible watermark)
Human review:
None before publication
Learn more about our methodology