Rumeenia hävitaja tulistas Eesti õhuruumis drooni alla

19. mail kell 11:03 tõusid Leedus Šiauliaist õhku NATO hävitajad. Venemaalt oli Eesti õhuruumi sisenenud droon. Kell 12:14 avas Rumeenia F-16 piloot tule. Mehitamata õhusõiduk kukkus Põltsamaa lähedal põllule, 30 meetri kaugusele lähimast majast. See oli esimene kord pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas, kui NATO hävitaja hävitas drooni Balti õhuruumis (Romania Insider, Eesti kaitsevägi).

Kaks päeva hiljem nõudsid Eesti, Läti ja Leedu presidendid, et NATO muudaks sellise reageerimise püsivaks. Balti õhuturbemissioon, mis on rahuaja valveülesanne, tuleks nende sõnul viia üle täielikuks õhukaitsemandaadiks. See tähendaks reegleid, mis lubavad droone alla tulistada, ning Balti riikidesse paigutatud eraldi droonitõrjesüsteeme (ERR). Muudatus vajab kõigi 32 NATO liikme nõusolekut. Taustal annab Washington märku USA vägede edasisest vähendamisest Euroopas.

Kuidas Venemaa muudab Ukraina droonid NATO probleemiks

Droonid on enamasti Ukraina omad. Ukraina pikamaa löögidroonid sihivad Venemaa naftataristut Balti piiride lähedal, eeskätt Ust-Luga ja Primorski terminale Leningradi oblastis. Venemaa elektroonilise sõjapidamise üksused segavad GPS-signaale või sisestavad valekoordinaate, mistõttu droonid kalduvad kursilt NATO territooriumile. Ukraina on seda tunnistanud ja vabandanud. Eesti kaitseminister kinnitas, et F-16 sihtmärk oli „tõenäoliselt Ukraina droon, mis oli kursilt kõrvale kaldunud” tugeva elektroonilise häiringu tõttu.

Sama tähtis kui droonide füüsiline liikumine on infooperatsioon. 18. mail väitis Venemaa välisluureteenistus SVR, et Ukraina droonioperaatorid tegutsevad Läti sõjaväebaasides, ning ähvardas rünnata Läti „otsustuskeskusi”. Läti, Ukraina ja USA lükkasid väited tagasi (ISW). Valgevene esitas diplomaatilise protesti, väites, et droon sisenes tema õhuruumi Leedust. Mõni päev varem oli Valgevene sõjavägi ise teatanud Leedule otseühenduse kaudu droonist, mis liikus vastassuunas. Leedu nimetas protesti „otseseks tõendiks Valgevene osalusest Venemaa inforünnakus”.

Jada töötab isevõimendavalt. Venemaa elektrooniline sõjapidamine suunab Ukraina droone NATO õhuruumi. Seejärel kasutab Venemaa luure juhtumeid tõendina, justkui ründaksid Balti riigid Venemaad. Droonijuhtumitega samal ajal korraldas Venemaa 19. mail ette teatamata tuumaõppuse, mis hõlmas ka raketistarte Valgevene territooriumilt (Defense News). Ühe nädala jooksul jõudsid NATO idatiivale droonid, desinformatsioon ja tuumaheidutus.

Kolm riiki, kolm süsteemitõrget

Läti valitsuskoalitsioon lagunes 14. mail pärast nurjunud reageerimist droonile, mis tabas Rēzekne naftadepood (LSM). See oli esimene NATO liikmesriigi valitsus, mis kukkus otseselt droonidega seotud hübriidsõja tagajärjel. Peaminister Andris Kulbergs moodustas kuus päeva hiljem uue koalitsiooni, mille toimivus pole veel selgunud. Oluline detail: Ukraina oli pakkunud Balti riikidele droonide radar- ja tuvastusprogrammi. Eesti võttis selle vastu. Läti loobus. Rēzeknet tabanud droon jõudis kohale märkamatult.

Leedu elanikkonnakaitse tõrkus viie päeva jooksul kolm korda. Hädaolukorraäpp LT72 jooksis 20. mail kasutajakoormuse all kokku, näitas 21. mail vananenud andmeid ja tõrkus uuesti 22. mail. Vilniuse varjendid olid lukus. Sireenid ei käivitunud. President ja peaminister viidi punkritesse.

Eesti radar tuvastas 19. mai drooni enne selle sisenemist riiki. Kuid Eestil ei ole oma hävitajaid. Kui Rumeenia piloot poleks samal ajal õppelennul õhus olnud, oleks droon takistamatult edasi liikunud.

Mida otsustab Ankara

Balti missiooni ümberkirjutamine õhuturbest õhukaitseks vajab Põhja-Atlandi Nõukogu ametlikku otsust. See on NATO alaline juhtorgan, kus iga liitlane saab otsuse vetostada. Järgmine realistlik hetk on Ankara tippkohtumine 7.–8. juulil.

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Grynkewich kinnitas 19. mail, et Euroopa „peaks kindlasti arvestama täiendavate ümberpaigutamistega” USA vägedes. Balti riikidele vajalik kihiline tuvastus- ja juhtimisarhitektuur tugineb Ameerika süsteemidele. Euroopa lahendused on alles ehitamisel: Poola rajab 18 droonitõrjepatareid; Lätis tegutseb NATO esimene droonitõrje innovatsioonipolügoon. Praegu need Balti õhuruumi ei kata.

Euroopa Parlament väljendas 21. mail „täielikku solidaarsust” Balti riikidega. Solidaarsus ei ole radarivõrk. Ankara tippkohtumine näitab, kas 32 liitlast on valmis rahastama selleks vajalikku riistvara ajal, mil NATO õhukaitsearhitektuuri peamine kandja astub laua tagant eemale.