Rumeenia F-16 tulistas Eesti kohal drooni alla

Rumeenia F-16 tulistas 20. mai keskpäeva paiku Eesti kohal õhk-õhk-raketiga alla Ukraina drooni. Vene GPS-häiringute tõttu liitlaste õhuruumi kaldunud droon kukkus Põltsamaa vallas 30 meetri kaugusele talumajast (ERR, Aerotime). Keegi viga ei saanud. See oli NATO esimene õhutõrjeoperatsioon Balti riigi kohal. Rakett tegi oma töö ära. Tsiviilkaitse nõrkused tulid samal hetkel nähtavale.

Kümme õhuruumi rikkumist ja üks kukkunud valitsus

Alates märtsist on vähemalt kümme drooni sattunud nelja NATO riigi õhuruumi, keskmiselt umbes üks juhtum iga viie päeva järel (Defence News). Ukraina droonid, mis sihivad Peterburi lähistel Venemaa energiataristut, kaotavad elektroonilise sõjapidamise tõttu kursi. 7. mail tabas üks droon Lätis naftaterminali. 15. mail sulges Soome Helsingi lennujaama. 20. mail saatis Leedu esimest korda välja üleriigilise ohuteavituse ning president ja parlament viidi varjenditesse (Euronews).

Kõige suurem poliitiline hind tuli Lätis. Peaminister Evika Siliņa astus 14. mail tagasi pärast seda, kui kaitseminister oli sunnitud ametist lahkuma Rēzekne naftaterminali tabanud drooni tõttu (Washington Post).

Ukraina sõnul põhjustab kõrvalekaldeid Venemaa „tahtlik” elektrooniline sõjapidamine (Ukrainska Pravda). Venemaa välisluure esitas seevastu väite, et Läti lubab Ukraina droone oma territooriumilt teele saata, ning hoiatas, et „Läti territooriumil asuvate otsustuskeskuste koordinaadid on hästi teada” (Atlantic Council). NATO peasekretär Mark Rutte vastas otse: droonid satuvad liitlaste õhuruumi „Venemaa hoolimatu ja ebaseadusliku täiemahulise rünnaku tõttu” (Euronews).

35 aastat hooletusse jäetud varjendeid

Põltsamaa droon kandis kütust, kuid lõhkepea olemasolu ei ole kinnitatud. Kui see oleks lõhkepead kandnud, poleks paljudel ümbruskonna inimestel olnud selget teadmist, kuhu varjuda.

Eesti saatis juhtumi ajal mobiiliteavitusi hoiatusäpi kaudu, mis oli käivitatud päev varem sõjalise õppuse tarbeks (ERR). Uutele hoonetele kehtestatav varjendikohustus jõustub 2028. aasta märtsis. Avalikke sireene ei ole.

Sama lünk jookseb läbi Euroopa. Saksamaal on külma sõja aegsetest 2000 varjendist kasutuskõlblikud 579. Berliinis pole ühtegi (Taz). Poola suudab varjendada 3,8 protsenti elanikkonnast (Business Insider Poland). Rumeenias on nimekirjas 4538 tsiviilkaitsevarjendit, kuid Ukraina piiri lähedal asuvas Tulceas ei tööta kümnest avalikust rajatisest ükski (Adevărul). Enamiku linnarahvast suudab kaitsta ainult Soome, kes ei lammutanud oma külma sõja aegset varjendivõrku.

Raha hakkab nüüd liikuma. Saksamaa kiitis 20. mail heaks 10 miljardi euro suuruse tsiviilkaitsepaketi, mis on riigi suurim selle valdkonna investeering pärast taasühinemist (German Federal Government). Poola on EL-i taastekavast eraldanud 22,5 miljardit zlotti, suurem varjendiehituse laine algab 2027. aastal (Money.pl).

Struktuurne piirang asub Brüsselis. EL-i aluslepingute järgi on tsiviilkaitse „toetav pädevus” (ELTL artikkel 196): EL võib koordineerida ja kaasrahastada, kuid ei saa kohustada riiki varjendit ehitama või sireenisüsteemi paigaldama. Ühist ohuteavituse standardit ei ole. 20. mail kasutas Leedu kärjeteavitust, Eesti katsetatavat äppi ja Läti hoiatas ainult piirialade omavalitsusi. Kolm NATO liitlast, kolm omavahel sobimatut süsteemi.

Mida rakett ei lahenda

Venemaa elektrooniline sõjapidamine tekitab selliseid juhtumeid viisil, mis jätab vastutuse häguseks. GPS-häiring pimestab drooni navigatsiooni. Spoofing ehk võltsitud signaalide edastamine annab droonile valed koordinaadid. Osa kursilt kaldunud droone võib seejärel iseseisvalt lukustuda lähimale objektile, mis vastab nende visuaalsele sihtimisprogrammile. Tsiviilelanike jaoks on füüsiline oht sama, sõltumata sellest, kas Moskva juhib droone aktiivselt NATO õhuruumi või loob lihtsalt tingimused nende kõrvalekaldumiseks.

NATO tõestas 20. mail, et suudab eksinud drooni alla tulistada. Rumeenia piloodil oli selge taevas ja visuaalne kontakt. Järgmine vaheltlõige ei pruugi toimuda samades tingimustes. Allianss suudab nüüd ohu õhus kinni püüda. Ta ei suuda veel kaitsta inimesi selle ohu all. Kehtiva EL-i õiguse järgi ei saa Brüssel sundida liikmesriikide valitsusi seda lünka sulgema.