Rosatom jäi EL-i sanktsioonidest kõrvale

Saksamaa kütusetehas sai juulis loa toota reaktorikomponente Venemaa riikliku tuumatehnoloogia alusel. Saksamaa valitsus ütleb, et on sellele vastu, kuid ei saa seda õiguslikult peatada. Vastuolu näitab lünka Euroopa sanktsioonirežiimis: EL on loobunud Venemaa söest, suuremast osast naftast ja suurest osast gaasist, kuid tsiviiltuumakaubandus on jäänud peaaegu puutumata.

22. juulil kiitis Alam-Saksi liidumaa heaks Lingeni kütuseelementide tehase laienduse. Tehast juhib Prantsuse Framatome’i tütarettevõte. Laiendus lubab seal valmistada kütusekogumeid VVER-reaktoritele, Nõukogude ajal välja töötatud reaktoritüübile, mis töötab endiselt Kesk- ja Ida-Euroopa jaamades (Framatome, BMUKN). Tootmine kasutab litsentse, tehnoloogiat ja seadmeid TVEL-ilt, mis on Venemaa riikliku tuumakorporatsiooni Rosatom kütuseharu.

Miks Berliin kiitis heaks selle, millele ta vastu on

Saksamaa föderaalne keskkonnaministeerium teatas, et loa andmisest keeldumiseks puudus õiguslik alus. Saksamaa tuumaseadus reguleerib ohutust, mitte geopoliitikat, ning kehtivad EL-i sanktsioonid ei hõlma tsiviiltuumaalast koostööd (BMUKN). Alam-Saksi keskkonnaminister Christian Meyer nimetas Venemaa osalust valeks, kuid ütles, et liidumaa tegutses föderaalse järelevalve all ega saanud luba tagasi lükata (NDR).

Loale lisati julgeolekupiirangud: piirangud Rosatomi töötajate ligipääsule, IT-süsteemide eraldamine ja riistvara kontroll (ZEIT). Saksamaa püüab Venemaa osalust ohjata, mitte seda kõrvaldada.

Miks ei ole EL seda lünka sulgenud? Põhjuseid on kaks: üks tehniline, teine poliitiline.

Tuumakütus ei ole kaup, mida saab vahetada nagu toornaftat. Kütusekogu on konkreetsele reaktorile projekteeritud inseneritoode, mille peab heaks kiitma riiklik regulaator ja mis laaditakse reaktorisse kindla ajakava järgi. Framatome’i andmetel töötab EL-is 19 VVER-reaktorit (Framatome). Venemaa päritolu kütuse asendamine tähendab uusi konstruktsioone, katsekogumeid ja jaamapõhist luba. Seda mõõdetakse aastates.

Poliitiline takistus on lihtsam: EL-i sanktsioonid vajavad Euroopa Liidu lepingu artikli 31 järgi ühehäälset otsust (EUR-Lex). Üks valitsus saab kogu paketi peatada. Ungari välisminister Péter Szijjártó on öelnud, et tuumasanktsioonid ohustaksid Budapesti Paks II laiendust, Rosatomi juhitud projekti, mida toetab kuni 10 mld € suurune Venemaa riigilaen (Agenzia Nova, World Nuclear Association).

Kus tegelik sõltuvus asub

Venemaa tugevam positsioon ei ole uraanimaagis, vaid töötlemisetappides. Euratomi Tarneagentuuri andmetel tuli 2024. aastal Venemaalt umbes 15,6% EL-i looduslikust uraanist, kuid ligikaudu 22,4% konversiooniteenustest ja 23,5% rikastamisteenustest (Euratom Supply Agency, S&P Global). Konversioon muudab uraanimaagi gaasiks, mida saab rikastada; rikastamine suurendab lõhustuva materjali osakaalu nii, et seda saab reaktoris kasutada. Neid vaheetappe on raskem asendada, sest maailmas on vaid käputäis rajatisi, mis suudavad seda teha tööstuslikus mahus.

VVER-reaktoreid kasutavad riigid jagunevad kolme rühma. Tšehhi ja Bulgaaria on juba vahetamas tarnijat: Temelín sai viimase TVEL-i tarne 2024. aasta lõpus ning Kozloduy 5. plokk laadib Westinghouse’i kütust (Seznam Zprávy, Sega). Slovakkial on lääne kütusetarnijatega lepingud sõlmitud, kuid kõigis viies reaktoris ei ole üleminek veel lõpuni viidud. Tuumaenergia annab umbes 62% Slovakkia elektrist, mistõttu on katkestusruumi vähem (Reuters, World Nuclear Association). Ungari ei ole Paksile veel ühtegi lääne kütust litsentsinud; Framatome’i esimesi alternatiivseid kütusekogumeid oodatakse umbes 2028. aastaks (Atlatszo).

Prantsusmaa lisab pildile tarnijapoolse vastuolu. Reutersi teatel importis Prantsusmaa 2025. aastal 39% rikastatud uraanist Venemaalt (Reuters). Prantsuse kütusetsükli ettevõte Orano eelistab järk-järgult kahanevaid kvoote, mitte järsku katkestust. Framatome saab samal ajal Lingeni laiendusest VVER-kütuse lepinguid võita. Pariis on ühtaegu mitmekesistamise toetaja ja praeguse olukorra kasusaaja.

Tähtajad annaksid turule signaali

Ameerika Ühendriigid on juba näidanud vahevarianti. Washington keelas 2024. aastal Venemaa uraani impordi, kuid lubab ajutisi erandeid, kui alternatiive ei ole veel võtta (Congress). EL ei ole samaväärset ettepanekut esitanud, kuigi REPowerEU raames on lubatud lõpetada Venemaa energiasõltuvus (European Commission).

Westinghouse, Framatome ja Urencoga seotud Euroopa rikastamisvõimekus saaksid sellisel juhul lepinguid ning selgema põhjuse uude võimsusse investeerida. EL-i võimaliku otsuse ebaselgus pidurdab Reutersi andmetel juba Urenco kulutusotsuseid (Reuters). Rosatom kaotaks tulu. Budapest kaotaks diplomaatilist mõjujõudu.

Kohene üldkeeld oleks riskantne, sest osa reaktoreid ei saa veel töötada mitte-Venemaa kütusel. Keelu puudumine hoiab Rosatomi Euroopa energiataristus veel aastakümne alguse jagu. Andmed viitavad kolmandale lahendusele: siduvad tähtajad, mis arvestavad iga reaktori tegelikku üleminekuvalmidust, ning erandid neile, kellel alternatiivi päriselt ei ole. Ilma selleta sanktsioneerib Euroopa Venemaa energiat ja lubab samal ajal Venemaa tuumakoostööd edasi.