Venemaa ehitab baase 115,000 sõdurile

Rootsi, Norra, Taani ja Balti riikide ühisuuringus analüüsitud satelliidipildid näitavad, et Venemaa kiirendab sõjalist ehitust mitmes punktis Arktikast Läänemereni. Öise valguse analüüsis muutus viimase aasta jooksul heledamaks vähemalt 16 jälgitud 19 sõjaväeobjektist. Petšengas, Petroskois, Luugas ja Baltiiskis on näha uusi kasarmuid, laskemoonaladusid ja sõidukite koondamisalasid (SVT). Need leiud ei tõesta peatset rünnakut. Küll aga näitavad need, et Venemaa sõjaväeline ümberkorraldus muutub betooniks ja logistikaks. NATO jaoks on küsimus, kas Saksamaalt Soome arktilise piirini kulgev tugevduskoridor suudetakse kindlustada enne, kui rajatavad objektid täidetakse üksustega.

Mida satelliidid lisavad

SVT, NRK, DR ja Delfi uurimus kirjeldab ehitustegevuse kaart Koola poolsaarelt Kaliningradi enklaavini. Objektid ise ei ole uued avastused: Venemaa Leningradi sõjaväeringkonna taastamine ja üksuste laiendamine Soome lähedal olid teada juba varem (Arctic Today). Satelliiditõendid kinnitavad, et plaane viiakse korraga ellu mitmes asukohas ning töö on hoogustunud pärast Rootsi ja Soome liitumist NATOga.

Väenumbritega tuleb olla täpne. Soome maaväe ülem Pasi Välimäki on öelnud, et Venemaa jõud Soome lähedal võivad pärast Ukraina sõda kasvada umbes 20 000-lt ligikaudu 80 000 sõdurini (GP, Meduza). 115 000 tähistab jälgitud objektide kavandatavat taristumahtu, mitte juba paiknevaid vägesid (Militarnyi, SVT). Rootsi sõjaväeluure juht Thomas Nilsson nimetas ülesehitust tõsiseks ohuks, kuid kirjeldas seda raamistikuna, mille saab täita siis, kui Ukraina sõda seda võimaldab. Taani kindralmajor Brian Nissen hindas vahetut ohtu madalaks (Berlingske).

Venemaa valab praegu betooni. Kas sinna saab ka väed tuua, sõltub sõjast, mida Moskva ei ole veel lõpetanud.

NATO eesliin liigub kiiremini kui tagala

NATO vastus tuli mõni päev enne uurimuse avaldamist. 6. juunil alustasid tegevust NATO eelpaigutatud maaväed Soomes: Rootsi juhitud umbes 600 sõduriga lahingugrupp paikneb Rootsis Bodenis ning rahvusvaheline staabielement Soomes Rovaniemis. Mõlemad alluvad NATO Euroopa liitlasvägede kõrgemale ülemjuhatajale (Soome valitsus, NATO). Üksus on mõeldud kasvama brigaadi tasemele ja liikuma kiiresti Soome.

Soome hoiak on tugevdamine, mitte paanika. Soome välispoliitika instituudi teadlane märkis, et Petroskoi laiendamine üksi ei ole Soome julgeolekule „eriti märkimisväärne”, sest Helsingi ja NATO arvestasid Venemaa taasrelvastumisega juba liitumisprotsessis (Yle).

Saksamaa: pudelikael eesliini taga

Raskem probleem asub kaugemal tagalas. Saksamaa ei ole eesliiniriik, kuid idatiiba ja põhjatiiba ei saa tugevdada ilma Saksa raudteede, maanteede ja õhuruumita. Luftwaffe harjutas hiljuti Hamburgi tsiviillennujaama kasutamist sõjaaegse logistikakeskusena põhjapoolse õhukaitse tarbeks (Bundeswehr). Leetu paigutatakse püsivalt Saksa lahingubrigaad, Bundeswehri esimene selline üksus endisel Nõukogude territooriumil. Täielik operatiivvalmidus on kavas 2027. aastaks (Süddeutsche Zeitung).

Saksamaa eesmärk on ehitada Euroopa tugevaim konventsionaalne armee, kuid seab sihiks 2039. aasta. Kaitsekulude osakaalult SKPst on Saksamaa praegu Euroopa NATO riikide seas ligikaudu üheteistkümnes (ZDFheute). Taani investeerib seevastu pärast drooniintsidente uutesse võimetesse 2,1 mld Taani krooni ning käsitleb oma väinu ja sildu NATO kitsaskohtadena, mitte ainult riigisisese taristuna (BT).

NATO eespaigutuste ja neid toetava logistikaketi vahe on Euroopa tegelik kaitsevaru. Eesliiniriigid, sealhulgas Soome, Balti riigid ja Rootsi, lõimuvad kiiresti. Transiidiriigid, eelkõige Saksamaa, katsetavad tsiviiltaristu sõjalist kasutamist, kuid ehitavad võimekust ajakavas, mida mõõdetakse aastakümnetes. Venemaa ehitusplatsid töötavad lühema tähtajaga. Betoon juba tardub.