Venemaa rajab Soome lähistele raudteebaasi

Satelliidipildid näitavad värskelt raadatud ala Petroskoi lähedal Venemaal Karjala vabariigis, umbes 170 kilomeetri kaugusel Soome piirist. Soome analüütik Marko Eklund peab seda raudteevägede garnisoniks. Tegemist on eriüksusega, mille Venemaa lõi 2024. aasta lõpus raudteede ehitamiseks, parandamiseks ja kaitsmiseks (Yle, Tagesschau). Venemaa ametnikud ei ole rajatise otstarvet kinnitanud. Asukoht ja väeliik viitavad siiski millelegi täpsemale kui otsese rünnakuohule: Venemaa investeerib logistikasse ning see näitab, kui habras on endiselt NATO võime liigutada vägesid kiiresti läbi Põhja-Euroopa.

See ei ole sissetungihoiatus

Raudteeväed ei ole ründeüksus. Nende ülesanne on panna rööpaid, parandada sildu ja hoida varustusliinid töös, et rasketehnika, laskemoon ja kütus liiguksid pikkade vahemaade taha (Blick). Garnison Soome lähedal ei tähenda peatset rünnakut. NATO ei näe selleks märke ning Soome ametivõimude hinnangul ei ähvarda Soomet praegu vahetu sõjaline oht (The Insider). Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg on kirjeldanud Venemaa praeguseid signaale infosõjana, mitte maaväeoperatsioonide ettevalmistusena (ERR).

Tõenäolisem seletus on ebamugavam. Venemaa näib kasvatavat raudtee- ja varustusvõimet, mis lühendaks tulevikus üksuste juurdevedu Karjala-Koola suunal. See koridor ühendab Venemaa loodepiiri NATOga Arktika tuuma- ja mereväebaasidega. Rajatis jääb Moskva taasloodud Leningradi sõjaväeringkonda, mille vastutusala katab just seda piirkonda. Euroopa jaoks on keskne küsimus liikumiskiirus.

Üks sild, erinev rööpmelaius

NATO heidutus põhja­tiival sõltub sellest, kas liitlased suudavad viia väed läbi Rootsi Soome piisavalt kiiresti. Rootsi juhib NATO väekorraldust Soome suunal ning Prantsusmaa panustab maaväeüksustega Bodenist Rovaniemisse kulgeval tugevduskoridoril (Försvarsmakten). Rootsil puudub maismaaühendus Mandri-Euroopaga, mistõttu Rootsi parlament on suunanud transpordiametit kindlustama sõjalise liikuvuse jaoks rongipraamiliine Saksamaale (Riksdagen).

Nende plaanide füüsiline ahel on õhuke. Kui Tornio ja Haparanda maanteesild, peamine ületuskoht Rootsi ja Soome vahel, suleti korralisteks töödeks, pidi umbes 400 raskeveokit päevas tegema üle 150 kilomeetri pikkuse ümbersõidu (Yle). Rahuaja sillaremont muutis NATO tugevduskoridori terve päeva pikkuseks kõrvalteeks. Kriisiolukorras võivad kaotatud tunnid otsustada, kas liitlasväed jõuavad õigeks ajaks kohale.

Soome ja Rootsi kasutavad ka erinevat rööpmelaiust. Isegi taastatud reisirongiliikluses tuleb piiril ümber istuda või veeremit vahetada. Sama takistus kehtib tankide, laskemoonavagunite ja kütuserongide kohta. Liitlaste tugevdusplaanid on rahvusvahelised, kuid neid ühendavad raudtee- ja maanteevõrgud jäävad tehniliste nõuete poolest visalt riigipõhiseks.

Lõuna pool kasvab probleem mastaabiga. Saksamaa Operationsplan Deutschland arvestab, et NATO kriisi korral võib kuue kuu jooksul läbida Saksamaa kuni 800 000 liitlassõdurit ja 200 000 sõidukit (Tagesschau). Sõjaplaani osaks saavad eralogistikaettevõtted ja tsiviillennujaamad (VerkehrsRundschau). Poolas, mis on maismaaühendus Balti riikidega, võib üks soomusbrigaad kaitseanalüüsi järgi kulutada päevas üle 300 000 liitri kütust, vahendas PAP (Bankier).

Moskva jälgib juba liikumisteid

Hollandi luure tuvastas, et Venemaa teenistused kaaperdasid NATO riikides tavalisi võrku ühendatud valvekaameraid ja fonolukke, et jälgida Ukrainale saadetud sõjalise abi marsruute (ERR). Moskva uurib juba, kuidas Euroopa asju liigutab, kasutades andurivõrguna igapäevaseid tsiviilseadmeid. Petroskoi garnison viitab, et samal ajal kasvatab Venemaa võimet liigutada oma jõude kiiremini.

Garnison tõstatab Euroopa jaoks lihtsa küsimuse. Kas mandri sillad, praamid, kütusetorustikud ja raudteeühendused taluvad kiiret sõjalist liikumist? Vastus ei kuulu ühelegi institutsioonile. Taristut kontrollivad riigid. Sõjalised nõuded seab NATO. Kahe kasutusega transporditaristu uuendusi rahastab EL. Nii muutub suletud sild Soomes või kütusekitsaskoht Poolas kogu alliansi nõrkuseks, mille parandamise eest ei vastuta ükski ainus keskus. Petroskoi raadatud ala katab ühe ruutkilomeetri metsa. Nõrkus, millele see osutab, ulatub Arktikast Reinini.