Venemaa tõi tuumaõppusele 200 laskeseadet

Vähem kui 20 Ukraina droonioperaatorit hävitasid Rootsi sõjaväeõppusel suurema osa NATO soomuskolonnist. Õppus lõppes 13. mail. Kuus päeva hiljem alustas Venemaa tuumajõudude õppust, mis oli märksa suurem kui tema iga-aastased harjutused. Kui tavapärane heidutus paistab droonide ees haavatav, kõlab tuumasignaal tugevamalt.

Mida 20 droonipilooti nähtavaks tegid

Aurora 26, 18 000 osalejaga õppus Gotlandil ja Lõuna-Rootsis, kus osales 13 liitlasriiki, pidi harjutama kaitset hübriidohtude vastu. Vastase rolli kutsuti kaks väikest Ukraina droonimeeskonda. Tulemus oli Rootsi ja liitlaste jaoks ebamugav: ühes stsenaariumis hävitasid ukrainlased umbes 32 raskest soomukist 28 ja puhastasid terve lennuvälja 20 minutiga. Õppus tuli kolm korda peatada, et kaitsjad saaksid end ümber korraldada.

Rootsi kaitseminister Pål Jonson ei püüdnud tulemust pehmendada. „Täiesti õige, et nad olid nõudlikud,” ütles ta ja lisas, et „Ukraina on selles maailma parim”. Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson ütles, et kõik NATO liitlased peavad droonisõda õppima „nii kiiresti kui võimalik”.

Venemaa tuumaõppus ilma lepingulise raamita

19. mail alustas Venemaa kolmepäevast tuumaõppust, kus kasutati korraga kõiki tuumatriiaadi osi: maismaal paiknevaid mandritevahelisi ballistilisi rakette, allveelaevadelt lastavaid ballistilisi rakette ja strateegilisi pommitajaid (allikas). Õppusele kaasati üle 200 raketiheiteseadeldise, 140 lennukit, 73 laeva ja 13 allveelaeva. Venemaa iga-aastased „Gromi” tuumaõppused hõlmavad tavaliselt mõnda tuhandet sõdurit ja üksikuid katsetulistamisi. Seekordne mastaap oli sellest selgelt suurem.

Osales ka Valgevene, mis harjutas sõnaselgelt „tuumalaengute kohaletoimetamist ja nende kasutamiseks ettevalmistamist”. Venemaa on paigutanud Valgevenesse Orešniki keskmaaraketisüsteemi, mille laskeulatusest jõuab iga Euroopa pealinnani vähem kui kümne minutiga. Ühelgi Euroopa NATO liikmesriigil pole võrreldavat maismaal paiknevat süsteemi.

Õppus on ühtlasi esimene suur tuumaharjutus pärast seda, kui New START ehk viimane USA ja Venemaa tuumarelvastuse piiramise leping 5. veebruaril aegus. Esimest korda pärast 1972. aastat puudub õiguslikult siduv kontrollimehhanism. NATO ei saa enam Venemaa lõhkepeade arvu lepingujärgsete inspekteerimistega kinnitada ning peab tuginema satelliidipiltidele ja signaalluurele.

Droonid ületavad juba piire

Ukraina droonisõja mõju ulatub liitlasriikide territooriumile. 15. mail sulges Soome Helsinki-Vantaa lennujaama kolmeks tunniks ja palus 1,7 miljonil elanikul siseruumides püsida, sest luureinfo järgi võisid Venemaa suunas liikuvad Ukraina droonid sattuda Soome õhuruumi. Üheksa lendu suunati ümber. Drooni ei saabunud, kuid sulgemine näitas, kui kaugele sõja perifeeria nüüd ulatub.

Neli päeva hiljem tulistas NATO Balti õhuturbe missioonil olnud Rumeenia F-16 Lõuna-Eesti kohal alla tundmatu drooni (Uudis.net, Polsatnews). Balti õhuturve on rotatsiooniline hävitajapatrull, mis valvab Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Eesti jaoks oli see esimene selline allatulistamine. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et tõenäoliselt oli tegemist kursilt kõrvale kaldunud Ukraina drooniga. Juhtum langes samale ajale kaitseväe õppusega Kevadtorm, kus samal nädalal harjutati ka drooniohtudele reageerimist.

Need juhtumid jõudsid otse nädala teravaimasse diplomaatilisse vaidlusse. Soome president Alexander Stubb pakkus välja koordineeritud Euroopa dialoogi Putiniga, tingimusel et selleks on Euroopa liidrite ja Ukraina mandaat. Leedu president Gitanas Nausėda lükkas mõtte otse tagasi. Erimeelsus ei puuduta ainult kahte presidenti. Euroopal puudub ühine seisukoht, kuidas Moskvat kõnetada ajal, mil Venemaa tõstab tuumaprofiili ja eksinud droonid jõuavad liitlaste õhuruumi.

Juulis toimuv NATO Ankara tippkohtumine peab neid lõhesid vähendama. Kohtumine algab olukorras, kus NATO tavaväed on odavate droonide ees värskelt haavatavaks osutunud, Venemaa on näidanud oma tuumajõudude ulatust ning vastastikust läbipaistvust pakkunud lepinguline raamistik on kadunud. Suve määrab see, kas liitlased jõuavad Türki droonidoktriini, tuumahoiaku ülevaate või järjekordse erimeelsuste paketiga.