Venemaa surub Eurocleari €217 miljardi nõuet

Moskva kohus lubas 27. mail Venemaa keskpangal pöörata kohe täitmisele 18,2 triljoni rubla (~217 mld €) suuruse nõude Eurocleari vastu. Euroclear on Brüsselis asuv väärtpaberite arvelduskoda, mille kaudu liigub suur osa Euroopa piiriülestest väärtpaberitehingutest (The Moscow Times). Otsus möödub tavapärasest apellatsioonimenetlusest ja lubab Venemaal nõuda makset kohe. Euroclear lükkas Moskva kohtualluvuse tagasi ning teatas, et nõudeid „ei tunnustata EL-i õiguse järgi” (Meduza).

Väljaspool Venemaad on otsuse praktiline jõud väike. Venemaal ei ole Belgiaga kahepoolset kohtuotsuste täitmise lepingut ning Moskval puudub mehhanism Eurocleari vara arestimiseks, sest see asub EL-is (HCCH Status Table). Otsus ei anna Venemaale raha kätte. Küll aga lisab see õiguslikku ebakindlust olukorda, mis on juba niigi keeruline. See ebakindlus on Moskvale kasulik.

Belgia vaikne tulu

Euroclearis on külmutatud 200 mld € Venemaa vara ehk 93% kogu EL-is külmutatud Venemaa varast (Belga News Agency). Vara toodab suurt intressitulu: 2024. aastal 6,9 mld €, 2025. aastal aga 5 mld €, sest EKP langetas euroala intressimäärasid (Euroclear 2025 Results, VRT NWS).

EL võtab sellest suure osa 99,7% suuruse erakorralise tulu maksena, mis kehtib Eurocleari külmutatud varadelt teenitud lisatulule. Ukrainale on seni kantud umbes 6,6 mld € (compensation.com.ua). Belgia jätab aga endale Eurocleari erakorraliselt tulult makstava ettevõtte tulumaksu. RBC Ukraine’i viidatud viie EL-i diplomaadi sõnul oli see ainuüksi 2024. aastal ligikaudu 1,7 mld €. See raha jääb Belgia eelarvesse, mitte Ukrainale.

Belgia ja Euroclear võidavad praeguse korralduse jätkumisest: vara on külmutatud, intress jookseb, maksutulu laekub. Põhivara täielik konfiskeerimine, mida toetavad Holland, Poola ja Balti riigid, lõpetaks selle tuluvoolu. Belgia peaminister Bart De Wever nõuab enne konfiskeerimise arutamist EL-ilt „piiramatuid finantstagatisi”, mida on praktikas raske täita (EU Today).

Kohtuasjad kasvatavad ebakindlust

Moskva kasutab paralleelseid kohtuasju õigusliku segaduse suurendamiseks. Lisaks Venemaal tehtud, kuid väljaspool Venemaad sisuliselt jõuetule otsusele on Venemaa keskpank esitanud kaks hagi EL-i Üldkohtusse Luksemburgis. Üks vaidlustab 2025. aasta detsembri määruse, millega vara külmutati tähtajatult. Teine vaidlustab 2026. aasta veebruari määruse, millega suunatakse intressitulu Ukrainale (Courthouse News, Kyiv Independent). Otsuseid ei oodata enne 2027. aasta lõppu.

Nende hagide võiduvõimalust peetakse väikeseks. Eesmärk on pigem viivitus. Iga pooleliolev kohtuasi annab ettevaatlikele EL-i liikmesriikidele veel ühe põhjuse vältida põhivara konfiskeerimist.

Tegelik kulumine tuleb intressidest

EKP hoiuseintress, mille alusel teenivad kommertspangad keskpangas üleöö hoitavalt rahalt tulu ja mis ankurdab euroala lühiajalisi tootlusi, on langenud tipptaseme 4,00% juurest 2,00% juurde (ECB). Iga 25 baaspunkti suurune kärbe vähendab külmutatud varade aastast intressitulu ligikaudu 485 mln €.

G7 50 mld dollari suurune ERA laenuprogramm ehk Extraordinary Revenue Acceleration nägi ette, et Ukrainale antavad laenud makstakse tagasi külmutatud Venemaa varadelt teenitavast intressist (White House ERA briefing). Praeguste intressimäärade juures on aastane tulu 2024. aasta tasemega võrreldes juba poole võrra langenud.

Kui majanduslangus sunnib intresse veel alandama, jääb EL kahe ebamugava valiku vahele: katta puudujääk uue ühise võlaga, millele Holland vastu seisab, või konfiskeerida põhivara, mida Belgia pidurdab. Venemaa ei pea kohtus võitma. Piisab sellest, kui Euroopa vaidleb edasi ajal, mil intressitulu kuivab kokku.