Venemaa jälgib NATO relvi kaamerate kaudu

Laoseinale kinnitatud turvakaamera jälgib laadimisala, teelõiku või väravat. Omanik paigaldas selle pakivarguste vältimiseks või tarnete kontrollimiseks. Kui samal teel liiguvad aga Ukrainasse suunduvad sõjaväeveokid, tekib kaamerale teine vaataja.

Hollandi luureteenistused AIVD ja MIVD teatasid sel kuul, et vähemalt üks Venemaa luureteenistus on murdnud üle Euroopa internetist ligipääsetavatesse kaameratesse, et jälgida sõjalist logistikat. Kaamerapilte kasutati sõjaväesõidukite, lasti, veomarsruutide, Ukrainasse saadetavate relvatarnete ja Ukraina sõjaväelaste asukohtade tuvastamiseks (AIVD). Hollandis kinnitati väikese arvu otse sõjalistel veomarsruutidel paiknenud kaamerate kompromiteerimine ning nende omanikke hoiatati (NL Times).

Varas, kes kasutab sinu aknaid

Meetod on lihtsam, kui see esmapilgul paistab. Ründajad otsivad avatud internetist seadmeid, mis ei peaks väljast nähtavad olema: kaameraid, millel on endiselt tehaseparool, mille tarkvara pole uuendatud või mille kaugühendus on jäänud lahti. Kui ligipääs on käes, pole tingimata vaja midagi paigaldada. Kaamera teeb vajaliku töö juba ise: see on suunatud pärismaailma ja edastab videopilti (AIVD nõuanne PDF-is, Security Management).

See meenutab varast, kes majja ei sisene, vaid kasutab halvasti suletud aknaid kogu naabruskonnas vaatluspunktidena. Üks kaamera näitab vaid väikest lõiku: maanteed, raudtee haruteed või sadama sissepääsu. Kui selliseid lõike on piisavalt, saab neist kokku panna tarneahela rütmi: millal kolonn möödus, mis suunas liikus, kui tihti see kordus ja millist tüüpi sõidukeid kasutati (Intelnews). Sõjas, kus logistika määrab palju, on ka ajastus luureinfo.

Satelliidipildist teeb sellise jälgimise kasulikuks lähedus. Teeäärne kaamera näeb detaile, mis orbiidilt sageli kaovad: sõidukimärgistust, eskortide mustrit, laadimistegevust. Hollandi nõuanne viitab ka automaatsele pildituvastusele, mis tähendab tarkvara kasutamist sõidukikujude, märgiste või korduvate liikumismustrite leidmiseks videost. Nii ei pea inimene iga videovoogu ise jälgima ning korraga saab töödelda kümnete või sadade kompromiteeritud kaamerate pilti.

Nõrkade seadmete muster levib

Holland pole üksikjuhtum. Soome andis mõni päev hiljem samalaadse hoiatuse, kuigi seal on fookus pigem ruuteritel ja ettevõtete võrguseadmetel kui kaameratel. Soome luure hoiatas ettevõtteid, et Venemaa FSB-ga seotud rühmitused kasutavad halvasti kaitstud võrguseadmeid ligipääsuks ettevõtetele, elutähtsale taristule ja kaitsetööstusele (Supo, Küberturvalisuskeskus). Mehhanism on sama: odavad ja halvasti turvatud seadmed muutuvad sissepääsuks. Soome, NATO liige 1340-kilomeetrise piiriga Venemaaga, käsitleb nõrku võrguseadmeid riigi toimepidevuse küsimusena.

Poola on oluline, sest suur osa Ukrainale suunatud sõjalisest abist liigub läbi Poola territooriumi. Liitlasriigid olid juba varem hoiatanud, et Venemaa sõjaväehäkkerid sihivad Ukraina toetamisega seotud logistikaettevõtteid (NCSC, Kresy). Teemat kajastas ka Saksa meedia, kuid praegu tugineb avalik tõendiahel Hollandi allikatele, mitte eraldi Saksa luureleiule (Focus).

Täpsus on siin oluline, sest avalikult kinnitatud info on kitsam kui osa pealkirju. Mitmed väljaanded kirjeldasid „häkitud uksekellakaameraid” NATO marsruutidel. Hollandi ametlikud dokumendid räägivad IP-kaameratest. Uksekellad, konkreetsed kaubamärgid ja üksikasjalikud marsruudikaardid on meediakäsitlustes, mitte avaldatud nõuandes (AIVD nõuanne PDF-is). Kinnitatud faktid on tõsised ka ilma lisavärvita.

Kes selle korda teeb?

Hollandi nõuanne annab seadmeomanikele otsesed sammud: vahetada vaikeparoolid, sulgeda tarbetu kaugjuurdepääs, uuendada kaamera tarkvara, kasutada krüpteeritud ühendusi ja piirata seda, mida kaamera näeb. Ka tehniliselt hästi kaitstud kaamera tekitab riski, kui see ilma vajaduseta vaatab sõjalise laadimisala poole ja satub hiljem kellegi kontrolli alla (AIVD nõuanne PDF-is).

Kodukasutaja ei lahenda siiski probleemi, mis on olemuselt riigi tasandi küsimus. Ainult riigid saavad kaardistada, millised tsiviilkaamerad paiknevad tundlike koridoride ääres, hoiatada omanikke, kehtestada hangetele turvanõudeid ja koordineerida seda, kui palju on logistiliste marsruutide ääres üldse nähtav. Hollandi teenistused tegid seda nende kaamerate puhul, mille nad tuvastasid. Kas teised NATO riigid teevad sama, pole avalikult selge.

Euroopa sõjaline tarneahel ei liigu ühiskonnast eraldi. See kulgeb mööda äriteid, tsiviilsadamaid, eraladusid ja tänavaid, mille ääres on odavad internetti ühendatud andurid. See annab NATO-le sügavust ja paindlikkust. Sama tsiviilne võrgustik teeb logistika aga ka nähtavaks, ühe unustatud vaikeparooli kaupa.