Venemaa viis tuumalõhkepead Valgevenesse

21. mail viis Venemaa taktikalised tuumalõhkepead Valgevenes asuva Iskander-M raketibrigaadi välipositsioonidele. Lõhkepead jäid sinna. Venemaa ja Valgevene kaitseministeeriumid avaldasid kaadrid, kus Valgevene meeskonnad laadivad mobiilseid laskeseadmeid ja liiguvad varjatud tulepositsioonidele (Euronews, Euromaidanpress). Sõltumatult ei saa kontrollida, kas lõhkepeades oli tegelikult lõhustuv tuumamaterjal (Pravda). Mõlemad valitsused väidavad, et oli.

Taktikalisi tuumalõhkepäid hoitakse tavaliselt tugevdatud punkrites, rakettidest füüsiliselt eraldi. Raketi ja lõhkepea ühendamine toimub alles vahetult enne võimalikku kasutamist. Lõhkepeade viimine brigaadi operatiivsetele tulepositsioonidele kaotab selle vahepealse kaitsekihi. Venemaa tegi selle avalikult, kümneid tuhandeid sõdureid hõlmanud õppuste ajal, ning jättis lõhkepead positsioonidele.

Balti riikide survetest

Tuumarelva paigutamine lõpetas kaks nädalat kestnud surve NATO kirdetiival. 20. mail sisenes Leedu õhuruumi Valgevene suunalt droon, mis vallandas riigis esimese üleriigilise varjumishäire pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-sõja algust. President ja parlamendiliikmed evakueeriti. Vilniuse lennujaam suleti. NATO hävitajad tõusid õhku. Drooni ei leitud.

Läti sai rängema löögi. 7. mail Rēzekne lähistel alla kukkunud droon paljastas õhukaitse puudujäägid, mis viisid valitsuse lagunemiseni. Peaminister Siliņa vabastas kaitseministri ametist. Kui tema erakond lahkus koalitsioonist, astus Siliņa 14. mail tagasi. Seejärel nimetas Venemaa välisluureteenistus SVR konkreetseid Läti sõjaväebaase ja ähvardas vastulöögiga. Lätist sai esimene NATO liige, kelle valitsus kukkus otseses seoses idast tulnud droonirikkumistega.

Tallinnas tegutsevad kaitseanalüütikud on kirjeldanud nende sündmuste koosmõju „massilise häirimise relvana”. Kas Moskva ajastas tuumalõhkepeade liigutamise, droonirikkumised ja luureteenistuse ähvardused teadlikult kokku või kasutas lihtsalt kattuvaid kriise ära, pole teada. Tulemus oli siiski mõõdetav: kolme Balti pealinna julgeolekurutiin sai kahe nädalaga löögi ja üks liitlasriigi valitsus langes.

Euroopa killustunud heidutus

Prantsusmaa on pakkunud Euroopa vastust. Aprillis Gdańskis toimunud tippkohtumisel laiendas president Macron Prantsuse tuumaheidutuse Poolale ja veel seitsmele liitlasele. See oli esimene kord, kui Prantsuse president avas riigi tuumavarju väljapoole Prantsusmaad. Otsus tuumarelva kasutada jääb siiski ainult Prantsuse presidendile. Lubadus kestab täpselt nii kaua, kui seda toetab Élysée palee poliitiline tahe.

Saksamaa valmistub teistsuguseks tähtajaks. Bundeswehri juht kindralinspektor Breuer on avalikult hoiatanud, et Venemaa võib NATOt suurema sõjalise operatsiooniga testida 2029. aastaks. Berliin kavatseb enne seda kaitsekulutusi järsult suurendada. Samal ajal on vaikselt läbi kukkunud plaan paigutada Saksamaale USA kaugmaaraketid. Need relvad pidid täitma lünga, mis tekkis pärast INF-lepingu ehk Euroopas keskmaa tuumarakette keelanud kokkuleppe lõppu 2019. aastal. Asendust pole välja kuulutatud.

USA sõjaline kohalolek Euroopas väheneb. Pentagon kärbib Euroopa lahingubrigaadide arvu neljalt kolmele. President Trump teatas 5000 lisasõdurist Poolas, kuid Poola asekaitseminister Tomczyk ütles, et olukord nõuab „diplomaatilist pealetungi”. See viitab, et kokkulepet pole veel sõlmitud. Kolm päeva enne seda teadet kinnitas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, et üksusi juba viiakse Euroopast välja.

NATO peasekretär Rutte hoiatas tuumarelva kasutamise korral „laastavate tagajärgede” eest. EL kutsus samal ajal tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ülevaatekonverentsil, kus lepinguosalised hindavad kohustuste täitmist, Moskvat ja Minskit „seda otsust tagasi pöörama”. Kumbki ei teatanud konkreetsetest sõjalise valmisoleku muudatustest.

Lukašenkol pole stardikoode. Lõhkepeade üle otsustab ainult Moskva. Valgevene annab Venemaale asukoha: Valgevene territooriumilt ulatub Iskander-M Varssavi, Vilniuse ja Riiani. Väljaspool Moskvat ei tea keegi, mitu lõhkepead seal on ega kui kauaks need sinna jäävad.