Venemaa värbab Telegramis sabotööre

Telegramis pakutakse lihtsat raha. Esimene ülesanne on väike: pildista hoonet, kontrolli ligipääsuteed, mine meeleavaldusele. Tasu tuleb siis, kui tõend on saadetud. Kui värvatu saab hakkama, muutuvad ülesanded tõsisemaks. Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa julgeolekuteenistused on nüüd vahistanud või süüdistuse esitanud inimestele, kes on sellisesse ahelasse sattunud. Need ei ole väljaõppinud spioonid, vaid tavalised inimesed, keda värvatakse internetis eraldatud ülesannete jaoks, mille tegelikku tähendust nad ei pruugi mõista. Mudel on odav, alguses raskesti liigitatav ning näitab, kui aeglaselt suudab Euroopa üksikutest kohalikest toimikutest kokku panna ühise sabotaažipildi.

Kõigepealt foto, hiljem tõsisem ülesanne

Kõige selgema avaliku pildi on andnud Poola sisejulgeolekuamet ABW. Prokuratuur kirjeldas poolaka ja valgevenelase vahistamist: nad pildistasid Telegrami moderaatori korraldusel riigi julgeolekule olulisi objekte. Juhtumit käsitleti kui „Poola vastu suunatud diversiooni” (Interia). Siseminister Tomasz Siemoniak nimetas linnadena, kus selline värbamine toimus, Varssavit, Wrocławi, Krakówit, Zakopanet ja Bydgoszczit (RMF24, Radio Alex).

Eraldi operatsioonis maksti inimestele selle eest, et nad osaleksid näiliselt rohujuuretasandi meeleavaldustel Ukraina põgenike seas. Eesmärk oli kasutada korruptsiooniskandaale ja Ukraina sisetülisid Poola-Ukraina pingete süvendamiseks, nii et tegevus paistaks spontaanse protestina.

Poola eksperdid nimetavad selliseid inimesi „ühekordseteks agentideks” – nad tõmmatakse kaasa raha, surve või manipuleerimisega (Rzeczpospolita). Esimene tegu võib paista vandalismi või aktivismina. Tegelikult kontrollib juhendaja, kas värvatu sobib hiljem ohtlikumaks ülesandeks.

Sama töövõte üle piiride

Saksamaa sisejulgeolekuteenistus BfV kirjeldas sama mehhanismi oma 2025. aasta aruandes: Venemaa eriteenistused värbavad Telegrami kaudu abilisi pildistamiseks, taristu jälgimiseks ja sabotaaži ettevalmistamiseks (BR). Selline ülesehitus hägustab piiri riiklikult juhitud tegevuse, tavalise kuriteo ja õnnetuse vahel. Kolm meest mõisteti süüdi Ukraina toetamisega seotud raudteeliinide järele luuramises (DW, ZEIT).

Prantsusmaalt tuleb kõige konkreetsem üksikjuhtum. Toulouse’i lähedal esitati 5. juunil süüdistus valgevenelasele pärast seda, kui droonitootja Delairi tehnikud tabasid ta droonikatsetusi filmimas. Prantsusmaa sisejulgeolekuameti DGSI uurijad leidsid tema telefonist 55-sekundilise video, mis oli saadetud Venemaa numbrile (Le Monde). Le Monde’i andmetel tabas sama tehast mõni päev varem Molotovi kokteiliga rünnak, kuid uurijad ei ole avalikult kinnitanud seost kinnipeetud mehe ja süütamise vahel. Luuretegevuse osa on tõendatud tugevamalt. Täit ahelat Venemaa ülesandest filmimise ja sama inimese toime pandud süütamiseni ei ole tõendatud.

Kelle ülesanne see on

Läti riiklik julgeolekuteenistus VDD on hoiatanud, et noori värvatakse üha sagedamini TikToki, Discordi, Telegrami ja mänguplatvormide, näiteks Robloxi kaudu (Baltija.eu). Värbamispind laieneb. Võime sellele vastu tegutseda ei laiene samas tempos.

EL-i aluslepingute järgi jääb riiklik julgeolek iga liikmesriigi enda vastutuseks (EL-i lepingu artikkel 4). Uurivad riiklikud teenistused. Süüdistuse esitavad riiklikud prokuratuurid. Europol saab siduda politseiinfot üle piiride (Europol). Eurojust saab tuua prokurörid ühise laua taha ning selle SIRIUS-projekt aitab kätte saada Telegrami vestlusi ja kontoandmeid, millest sellised juhtumid sageli sõltuvad (Eurojust SIRIUS). Koordineerimine ei ole siiski juhtimine. Ühelgi EL-i asutusel ei ole mandaati vedada sabotaažijuhtumit avastamisest süüdistuseni.

Probleemi süvendab platvormilünk. Telegram ei kuulu Euroopa Komisjoni väga suurte veebiplatvormide nimekirja digiteenuste määruse alusel. See tähendab, et talle ei kohaldu lisajärelevalve süsteemsete riskide üle, mida EL nõuab kõige suurematelt platvormidelt (komisjoni nimekiri). Värbamiskanal jääb seega väljapoole regulatiivset raamistikku, mis on loodud just sellise koordineeritud kahju ohjamiseks.

Sabotaaživärbaja tegutseb üle EL-i piiride, kuid õiguslik vastus algab igas riigis eraldi. Euroopal on koordineerimisvahendid, kuid puudub üks asutus, kes näeks mustrit piisavalt vara tervikuna. Äratundmine sõltub endiselt riiklikust ametnikust, kes seob raudteejaamast tehtud foto Telegrami vestlusega, kus see telliti inimeselt, kes arvas, et teenib lihtsalt kerget raha.