Venemaa 17 triljoni rubla kaitse-eelarve kasvatab võlga

Venemaa valitsus kiitis heaks eelarve eelnõu, mis näeb 2027. aastaks riigikaitsele ette 17,1 triljonit rubla. Nii selgub Reutersi nähtud eelarvedokumentidest (Defense News). Summa on 27% suurem kui 13,5 triljonit rubla, mille Moskva oli oma 2025. aasta eelarves samaks aastaks kavandanud. Seega näitab see varasema kava muutmist, mitte kulude kasvu võrreldes tänavusega (The Moscow Times). Eelnõu peab veel parlamendis heaks kiidetama. Valitsus kavatseb kulud katta uute maksude ja suurema laenamisega.

Ministrid kiitsid eelarvepaketi heaks 24. septembril ning eelnõu pidi jõudma Venemaa alamkotta Riigiduumasse 1. oktoobriks (RBC, Interfax). Täielik dokument polnud veel avalik (Novaya Gazeta Europe). Kaitsekulude summa pärineb Reutersi dokumenditõlgendusest. Teised väljaanded, kes seda numbrit avaldavad, vahendavad sama allikat ega kinnita seda sõltumatult.

Kes selle kinni maksab

Rahandusministeerium tahab jagada kulu mitme rühma vahel. Osa metallurgia-, kaevandus- ja väetisetootjaid maksaks ettepaneku järgi ootamatult saadud tulult 30% maksu (RBC). Säästjate ja investorite dividenditulu ning pangaintressid maksustataks sama astmelise maksumäära järgi nagu palk. Välismaistest veebipoodidest ostetud kaubale lisanduks käibemaks.

Maksud kataksid kulust vaid väikese osa. Reutersi hinnangul tooks ootamatu lisatulu maks riigieelarvesse aastas umbes 200 miljardit rubla, mis on väike osa kaitsekulude kava 3,6 triljoni rubla suurusest suurendamisest (DW). Rahandusminister Anton Siluanov prognoosis 2027. aasta eelarvepuudujäägiks 2,2% SKPst (Interfax).

Ülejäänu kaetakse peamiselt laenamisega. Eelnõu järgi kavandab riik 2027. aastaks 7,7 triljoni rubla ulatuses brutolaenamist, mis kergitaks riigivõla 21,7%-ni SKPst. Nii ületaks võlatase 20% piiri, mida võimud ise peavad ohutuks (The Moscow Times). See on ohutuks peetav tase, mitte seaduslik ülempiir. Selle ületamine ei riku reegleid, kuid näitab, et valitsus on valmis võtma rohkem võlga, kui ta on seni avalikult mõistlikuks pidanud.

Surve eelarvele algas juba enne 2027. aastat. Moskva on kahekordistanud 2026. aasta eelarvepuudujäägi prognoosi 3,2%-ni SKPst, samal ajal kui oodatav nafta- ja gaasitulu on vähenenud (DW). Valitsuse eelnõu jätab kavandatud kaitsekulud alles: sõjalise eelarve kärpimise asemel tahetakse tõsta makse ja rohkem laenata.

Eelarverida ei näita toodetavate relvade arvu. Reuters rõhutas, et tegelikud kaitsekulud on salastatud ja osa sõjaväekuludest kajastub mujal eelarves. Seetõttu ei saa kava muudatusest järeldada, kui palju droone või mürske Venemaa toodab (Defense News).

Ukraina jaoks saabub tähtaeg varem

Venemaa eelarvekava ulatub aastate taha: 2027.–2029. aastaks kavandab riik kaitsekuludeks kokku umbes 50 triljonit rubla (Meduza). Ukraina vajadused on ajaliselt palju lähemal, sest järgmise aasta relvatellimused tuleb esitada juba praegu.

Nagu kirjutasime (To Brief), hindas president Volodõmõr Zelenskõi Ukraina kaitse rahastamise puudujäägiks 27 miljardit dollarit. Tema sõnul tuleb 2027. aasta alguseks vajalikud droonid tellida oktoobris ja novembris (Hromadske). 28. septembri ülevaate järgi oli Kiiev vahepeal puudujääki umbes 7 miljardi dollari võrra vähendanud (AOL).

Euroopa peamine rahastusmeede on juba kokku lepitud. EL-i 90 miljardi euro suurusest Ukraina toetuslaenust aastateks 2026–2027 on 60 miljardit ette nähtud kaitsehangeteks (EEAS). EL-i kaitseministrid arutasid 28. septembril Brüsselis muu hulgas Ukraina rahastamispuudujääki (Euronews). Kohtumise kajastused kirjeldavad arutelu, kuid ei teata Moskva eelarvele vastuseks tehtud otsusest.

Neid lugusid seob ajastus. Brüsselis ei tehtud Moskva eelarve peale eraldi otsust. Kui Riigiduuma eelnõu vastu võtab, näitab see, et Moskva on valmis sõjalisi plaane rahastama säästjaid, ostjaid ja toorainetootjaid maksustades ning omaenda ohutuks peetud võlataset ületades. Euroopa toetuse puhul selgub sel sügisel, kas raha jõuab piisavas mahus Ukraina hangetesse, et Kiiev saaks droonid õigel ajal tellida.