Cosmos 2546 seostati GPSi segamisega

Umbes 36 000 kilomeetri kõrgusel saadab Venemaa sõjaline satelliit Maa poole raadiosignaali impulsi. See kestab alla viie sekundi. Telefoni kaardirakendus tõrgub ja taastub. Varssavi lähedal näeb piloot kokpitis lühikest hoiatust, siis tuleb signaal tagasi. Läänemerel liigub kaubalaev autopiloodil hetkeks ebakindlalt.

Sellised nähtamatud impulsid on Euroopat tabanud alates 2019. aasta oktoobrist. Kuni eelmise nädalani polnud võimalik tõendada, kust need tulevad. Nüüd sidusid teadlased häired konkreetsete Venemaa sõjaliste satelliitidega. See näitab GPS-i segamise vormi, mida Euroopa julgeolekuasutused pole seni avalikult tunnistanud.

Kosmosest tuleva sähvatuse asukoha määramine

Uuring "Chasing Lightning" analüüsis seitsme aasta andmeid 165 GPS-i tugijaamast, mida haldab International GNSS Service ja mille andmeid arhiveerib NASA. Texase ülikooli teadlase Todd Humphreysi juhitud rühm leidis 75 eri päeva, mil GPS-signaal kadus järsku ja samal ajal jaamades, mis ulatusid Svalbardist Hispaania ja Gröönimaani. Iga juhtum kestis kolm kuni viis sekundit.

Määrav on just samaaegsus. Ükski maapealne saatja, isegi mitte Venemaa 36 antenniga süsteem Kaliningradis, ei kata korraga nii suurt ala. Allikas pidi olema kosmoses.

Tõend tuli 2026. aasta veebruaris, kui kaks väga tundlikku jälgimisjaama Amsterdamis ja Trondheimis salvestasid sama impulsi. Norrasse jõudis see 139 mikrosekundit varem. Põhimõte sarnaneb äikese asukoha määramisega kahe kuulmispunkti järgi. Ajavahe määrab kosmoses pinna, millel allikas peab paiknema. Kui tulemust võrreldi kõigi jälgitavate satelliitidega, sobis ainult üks: Kosmos 2546, Venemaa sõjaline eelhoiatussatelliit (arXiv:2606.03673, Boston Globe). Kokkulangevus oli täpne 200 meetri piires. Euroopa Kosmoseagentuuri Galileo programmi peamine lepingupartner, Hispaania GMV, tegi eraldi uurimise ja jõudis samale järeldusele.

Signaalil on oma ajakava

Häire tipp on 1 577,5 MHz juures, tsiviil-GPS-i sageduse lähedal. Võimsust on piisavalt, et suruda korraga maha GPS, Galileo ja Hiina BeiDou, kuid jätta Venemaa GLONASS puutumata. Juhtumid koonduvad tööpäevadele ja Euroopa tööajale. Juhuslik rike kalendrit ei järgi.

Uuring on eeltrükk ja pole veel läbinud eelretsenseerimist. Teadlased märgivad ka, et nad ei saa kinnitada kavatsust. Samas toimus esimene registreeritud juhtum 2019. aasta oktoobris, kuu pärast seda, kui Venemaa esimene töökorras EKS-satelliit jõudis orbiidile. EKS on Venemaa raketirünnaku eelhoiatuse võrk ning ajastust on raske juhusena seletada.

Ühe probleemi kaks kihti

Euroopa tähelepanu on seni olnud Kaliningradist tuleval pideval maapealsel segamisel, mis eksitab droone ja häirib laevaliiklust tundide kaupa. Orbiidilt tulevad impulsid on teistsugune ja raskemini tõrjutav probleem. 5. juunil kaotas Ukraina meredroon pärast pikaajalist GPS-häiret ühenduse operaatoritega ja hävitas end Rumeenia Constanța sadamas. Avatud allikate seireplatvormid mõõtsid eelnenud tundidel häiretasemeks 200% tavapärasest foonist. Selline püsiv häire tuleb maapealsetest saatjatest.

Viiesekundilised satelliidiimpulsid droone alla ei too. Nende mõju on vaiksem: need vähendavad samal ajal kogu mandri navigatsioonisüsteemide usaldusväärsust. EUROCONTROL-i 2024. aasta augusti andmed näitasid, et GPS-häireid koges umbes 1 500 lendu päevas. Ainuüksi Soome teatas ühe aasta jooksul 1 200 juhtumist, aasta varem oli neid 239. Lennukid tulevad toime, sest piloodid saavad kasutada inertsiaalnavigatsiooni. Kuid püsiv ja raskesti tõendatav nõrgenemine kahjustab usaldust süsteemide vastu, millel põhinevad ajastus, logistika ja nüüdisaegne transport.

Üheksa aastat kaitseta

Euroopa peamine vastumeede, Galileo OSNMA autentimisprotokoll, käivitus 2025. aasta juulis. See kontrollib, kas navigatsioonisignaal tuleb päris satelliidilt, mitte maapealselt võltssaatjalt. Siin OSNMA ei aita, sest kaitseb võltssignaalide ehk spoofing’u, mitte signaali mahasurumise ehk jamming’u vastu.

Tegelik lahendus on Céleste, kavandatav madalorbiidi satelliidivõrk, mille tugevamaid signaale on raskem summutada. ESA saatis kaks näidissatelliiti orbiidile 2026. aasta märtsis ja need edastasid esimese navigatsioonisignaali 8. aprillil. Töökorras võrk valmib eeldatavasti 2035. aasta paiku.

See jätab üheksa-aastase perioodi, mil Euroopal pole orbiidilt tuleva segamise vastu tõhusat kaitset. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa võtavad kasutusele eLoranit, suure võimsusega maapealset varusüsteemi, mis peab kosmosest tulevale häirele paremini vastu. Ülejäänud mandril kindlat ajakava pole. Venemaa, kellelt väidete kohta küsiti, nõudis Euroopalt „vähemalt mingite tõendite” esitamist. Teadlased tegid seda. Nüüd on küsimus, kas Euroopa käsitleb seda uurimisteemana või taristuohuna.