Venemaa sihib sügiseks 500,000 värvatut

500 000. Ukraina riikliku desinformatsioonivastase keskuse juht Andri Kovalenko ütleb, et Venemaa võib sügisel kutsuda teenistusse kuni nii palju mehi (RMF24, Liga.net). Keskus tegutseb Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu all. Venemaa mobilisatsioonimäärust ega sõltumatut luurekinnitust selle arvu kohta ei ole. Euroopa jaoks pole põhipunkt number ise, vaid see, kas valitsused suudavad ühisest ohuhinnangust enne surve kasvu teha ühise materiaalse vastuse.

Asendusjõud, mitte läbimurdevägi

Venemaa on alates 2022. aastast näidanud, et suudab sõja ajal vägesid juurde luua: laiendada üksusi ja võtta kasutusele ladudes seisvat tehnikat (War on the Rocks). CSIS-i hinnangud osutavad samal ajal Venemaa reservisüsteemi nõrkusele: seal napib elukutselisi seersante ja nooremohvitsere, kes muudaksid toore inimjõu töökindlateks väikesteks üksusteks (CSIS).

Kovalenko viidatud ajakava on seepärast oluline. Osa mobiliseerituid saadetaks rindele kahe nädala, osa kuu aja järel (Liga.net, RMF24). Selline väljaõppeaeg toodab kaotuste asendajaid, mitte väljaõpetatud manööverüksusi. Venemaa senised operatsioonid viitavad samale loogikale: hajutatud rünnakud, droonid, mootorrattad ja positsioonisõja aeglane kulutamine (Critical Threats).

Kui 500 000 inimese mobiliseerimine toimub, ei tähenda see uut suurt sissetungikolonni. See pikendaks Venemaa rotatsioonivaru: asendusjõud jõuaksid kiiremini kohale, surve saaks kasvada korraga mitmes rindelõigus ning Ukraina laskemoona ja õhutõrje kuluks kauem ja ühtlasemalt.

Rindelähedased riigid juba tegutsevad

Eesti ja Rumeenia asuvad survele kõige lähemal ning käituvad vastavalt. Peaminister Kristen Michal kutsus enne sügist tugevdama Ukraina õhu- ja raketitõrjet (valitsus.ee). Tallinn sõlmis ka droonileppe, et osta nüüdisaegset relvastust otse Ukraina tootjatelt, käsitledes Ukraina sõjatööstust lahingus testitud süsteemide allikana (ERR).

Rumeenia loeb sama hoiatust Musta mere piiri kaudu. Venemaa löögid Odesale, Tšornomorskile ja Izmailile hoiavad ohu geograafiliselt vahetuna (Euronews România). President Nicușor Dan ütles, et otsus anda Ukrainale Patriot-õhutõrjesüsteemide rakette võib tulla mõne nädala jooksul (Jurnalul). Hiljutisel Kagu-Euroopa tippkohtumisel Zelenskõiga arutati ka droonitõrje koostööd, kuid rakendamise üksikasju on seni vähe.

Hanke pidur ja poliitiline keeldumine

Saksamaa näitab skaala teist otsa. Berliin planeerib õigeid sõjalisi võimeid: kaugmaa löögivõime, raketitõrje, laskemoonavarud. Ent plaanid vajavad endiselt parlamendi eelarveotsuseid ja tegelikke tarneid. Huvi USA Typhoni raketisüsteemi vastu, mis võimaldab maapinnalt tiibrakette välja lasta, eeldab Bundestagi hääletust ja aastatepikkust tootmisgraafikut (Handelsblatt). Kaitse-eelarves on miljardeid laskemoonale, kuid samal ajal ka 67 mld € suurune taristuvõlg (Hightech und Blech).

Robert Fico juhitud Slovakkia võtab sama hoiatuse vastu ja keeldub sellele reageerimast. Fico kinnitas kirjas NATO peasekretärile Mark Ruttele, et Slovakkia ei osale edasises sõjalises finantsabis Ukrainale (JOJ 24). NATO õppused Slovakkia pinnal jätkuvad, kuid valitsus lükkab uued kulukohustused tagasi (Denník N).

Läti president hoiatas, et Venemaa võib Balti piirkonna vastu provokatsioone suurendada, et testida NATO ühtsust (LRT). Moskval pole vaja, et kõik pealinnad poolt vahetaksid. Piisab vahest Eesti Ukraina droonide ostmise ja Slovakkia Ukraina kaitse rahastamisest keeldumise vahel.

Kui mobilisatsioonihoiatus osutub täpseks, pole Euroopa nõrk koht ohu äratundmine. Nõrk koht on teisendamise kiirus: kui kiiresti muutuvad hoiatused tõrjerakettideks, droonideks, laskemoonaks ja eelarveotsusteks. Rindele lähimad riigid juba kulutavad. Berliin ja Bratislava peavad vastama, kas relvastumine jääb keskpikaks projektiks ajal, mil kurnamissõja kell käib praegu.