Venemaa sihib Läti valimiskünnist

Läti valib seimi 3. oktoobril 2026. Kohtadele kandideerib 14 nimekirja ning mitu erakonda liigub küsitlustes 5% valimiskünnise lähedal (Saeima, CVK). Venemaa surub samal ajal Balti inforuumi vaenulikke narratiive. Lahendamata küsimus on, kas nende mõju jõutakse mõõta enne, kui valijad hääletuskasti juurde lähevad.

Avalikud tõendid ei näita hääletussüsteemide häkkimist ega tulemuste otsest muutmist. Need näitavad raskemini mõõdetavat survet: järjepidevat katset õõnestada usaldust, mille abil valijad erakondi hindavad ja valimisprotsessi usuvad. Venemaa välisministeerium on levitanud väiteid, et Balti riigid valmistavad ette venekeelsete elanike „massiküüditamist”. Leedu, Läti ja Eesti tegid ühise diplomaatilise protesti ning nimetasid väiteid väljamõeldiseks (Lrytas, Labdien.lv). Eesti kutsus sama kampaania tõttu eraldi välja Venemaa esindaja (ERR Estonia).

Läti avalikus arutelus käsitletakse hääletamist ennast julgeolekuküsimusena, sest desinformatsioon võib kasvatada ükskõiksust, kahtlust institutsioonide suhtes ja kõhklust, kas kampaania on aus (IR). Eesmärk ei pea olema tulemuse ümberpööramine. Piisab sellest, kui osa inimesi loobub hääletamast või hakkab tulemust umbusaldama. Killustunud parlamendivalimistel võivad valimisaktiivsuse väikesed nihked otsustada, millised erakonnad üldse parlamenti pääsevad.

Inimesed ja võrgustikud, mitte ainult loosungid

Avalik info viitab ka sellele, et narratiivide taga on organiseeritud tegevus. Läti julgeolekuteenistus VDD palus prokuratuuril esitada neljale inimesele süüdistuse väidetavas luureandmete kogumises Venemaa huvides tegutsenud Kremli-meelse võrgustiku „Balti antifašistid” kaudu (VDD Latvia). Leedus teatas TV3, et värbajad pakkusid raha videomaterjali eest Pabradė sõjaväe harjutusala lähistel. Sellist materjali saanuks hiljem kasutada väitena, et droone lasti Venemaa suunas (TV3).

Muster on arusaadav: tekitada kahtlust vähemuste õiguste ja sõjaliste kavatsuste ümber ning lasta demokraatlikel ühiskondadel valimissurve all omavahel vaielda. Poola riiklik uudisteagentuur kirjeldas samalaadseid võtteid teisel NATO piirialal, sealhulgas tehisintellektiga loodud pilte TikTokis ja kaitsekulutusi ründavaid narratiive enne Ankara tippkohtumist (PAP). Mitmed riigid näevad sama Venemaa survet, kuid ainult Läti kogeb seda parlamendivalimiste ajal, kus mõni tuhat häält võib otsustada valimiskünnise ületamise.

Kus tööriistad toimivad ja kus mitte

Euroopa on alates 2022. aastast ehitanud mitu vastukihti. EL-i digiteenuste määrus ehk õigusakt, mis kohustab suuri platvorme hindama riske valimistele ja avalikule arutelule, annab Euroopa Komisjonile järelevalvevõimu platvormide süsteemsete ohtude käsitlemisel (DSA). EL keelas RT ja Sputniku edastamise (Council Regulation 2022/350). NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus asub Riias (NATO StratCom COE).

Need vahendid toimivad siis, kui sihtmärk on tuvastatav. Platvormidele saab digiteenuste määruse alusel survet avaldada. Ringhäälingukanaleid saab nõukogu määrusega keelata. Luuretegevuse eest saab inimesi kohtu alla anda, nagu näitab VDD juhtum. Nõrk koht jääb vahepeale: krüpteeritud kanalid, kloonitud uudisdomeenid, poolkinnised sotsiaalmeediagrupid ja tasustatud vahendajad, kelle seost riikliku mõjutustegevusega on raske tõendada ning kelleni on enne valimisi veel raskem jõuda.

Esimene õiguslik vastus infooperatsioonile jääb endiselt riiklike ametkondade kanda. Need ametkonnad liiguvad uurimise tempos, mitte valimiskampaania tempos.

Mida valijatele veel võlgu ollakse

Avalikus ruumis on diplomaatilised protestid, julgeolekuteenistuste hoiatused ja meediaanalüüs. Puudu on platvormide kohtuekspertiisi tasemel raport: millised võrgustikud narratiive levitasid ja kui paljude inimesteni need jõudsid. Puudu on ka hinnang, kas valijate hoiakud muutusid. Venemaa narratiivis kõige sagedamini esile tõstetud inimesed, Läti ja Eesti venekeelsed elanikud, on arutelust oma väidetava tagakiusamise üle suuresti kõrvale jäänud.

Oht on usutav. Ametlik mure on põhjendatud. Ent enne 3. oktoobrit võlgnevad kolm osapoolt valijatele täpsemat infot. VDD saab avaldada ohutõendeid nii, et aktiivseid menetlusi ei kahjustata. Digiteenuste määruse alla kuuluvad platvormid saavad avaldada andmed Läti valijatele suunatud koordineeritud kampaaniate leviku ja eemaldamiste kohta. Euroopa Komisjon saab öelda avalikult, kas digiteenuste määruse valimiste kaitse tööriistu rakendatakse. Hoiatused ilma avaliku tõenduseta võivad muidu muutuda millekski, mille vastu need justkui on suunatud: veel üheks põhjuseks institutsioone mitte usaldada.