Oreshnik tabas Kyivi, Venemaa hoiatab diplomaate

Venemaa ründas Ukrainat 24. mail 690 relvaga. See oli üks suuremaid ühekordseid lööke pärast täiemahulise sõja algust 2022. aasta veebruaris. Rünnakus kasutati ka Oreshniku hüperhelikiirusega raketti, mis suunati esimest korda Kiievi oblastisse. Päev hiljem soovitas Moskva kõigil välisdiplomaatidel pealinnast lahkuda. Nad keeldusid. Solidaarsus on nähtav. Sõjalist kaitsekilpi selle taga ei ole.

Relv liigub Kiievile lähemale

Oreshnik on maanteel liikuv keskmaaballistiline rakett. Sama relvaklass oli külma sõja aegse relvastuskontrolliga keelatud, kuni 2019. aastal varises kokku INF-lepe, Reagani ajastu kokkulepe, mis keelas maapõhised raketid lennuulatusega 500 kuni 5500 km. Rakett lendab Mach 10 kiirusega, jaguneb 36 allmoonaks kuues lõhkepeaplokis ja jõuab Kiievini vähem kui kümne minutiga. Ukraina ega Euroopa õhutõrjesüsteem pole seni ühtki sellist raketti alla võtnud.

24. mai löök Bila Tserkva lähistel, umbes 80 km Kiievist lõunas, oli Oreshniku kolmas kasutus lahingus. Iga stardiga on sihtmärk liikunud pealinnale lähemale: Dnipro novembris 2024, Lviv jaanuaris 2026, nüüd Kiievi oblast (Kyiv Independent). Iga kord tulistas Venemaa raketi ilma lõhkepeata ja tugines üksnes kineetilisele löögile (ISW, 24. mai hinnang). Mach 10 kiiruse juures teeb raketi enda liikumisenergia tavalise lõhkepea peaaegu teisejärguliseks. Võimekus on tõendatud. Lõhkepeata kasutamine on Venemaa valik, mille saab igal hetkel ümber pöörata.

Diplomaadid jäävad, Washington vaikib

Mõne tunni jooksul pärast lööki soovitas Venemaa välisministeerium kõigil diplomaatidel ja välisriikide kodanikel Kiievist lahkuda, viidates kavandatud „süsteemsetele löökidele” sõjalise taristu pihta (EuroMaidan Press). Sergei Lavrov helistas Vladimir Putini korraldusel otse USA välisministrile Marco Rubiole ja soovitas Ameerika saatkonna evakueerida (NDTV). Washingtoniga eraldi ühendust võttes, enne kui lääneriigid jõudsid ühist vastust kujundada, püüdis Moskva eraldada USA Euroopa liitlastest.

Euroopa reageeris kiiresti. EL-i suursaadik Kiievis teatas avalikult, et liidu diplomaadid jäävad kohale (Le Monde). Prantsusmaa nimetas evakueerimist välistatuks. Saksamaa ütles, et ei lase end hirmutada (IB Times UK). Rootsi kutsus välja Venemaa suursaadiku. Sama rünnak tabas ka Albaania suursaadiku residentsi (Le Monde), mis andis kõigile Kiievi saatkondadele konkreetse põhjuse ähvardust tõsiselt võtta.

Washington jäi vaoshoitumaks. USA välisministeerium kinnitas Lavrovi ja Rubio kõnet, kuid avaldatud kokkuvõttes evakueerimisnõuet ei mainitud (Kommersant). Seda ei lükatud avalikult tagasi ega võetud ka omaks. Euroopa selge vastuse kõrval jättis USA vaikus liitlastele küsimuse, kas Washington hoiab endale tegutsemisruumi.

Solidaarsus ilma kaitsekilbita

EL-i välisministrid kohtuvad sel nädalal Küprosel Limassolis. Kohtumist juhib EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas (Irish Times). Oreshniku löök kujuneb kohtumise keskseks teemaks. Ent pahameele muutmine kaitseks on hoopis raskem ülesanne. EL-i välispoliitikas vajavad sisulised otsused kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt, mis annab igale valitsusele vetoõiguse. Diplomaatide väljasaatmine jääb iga riigi enda otsustada. Kaitsevõime puhul näitavad arvud lünka veel selgemalt.

Kolmteist Euroopa riiki kuulutasid 12. mail välja „ballistiliste rakettide vastase koalitsiooni”, mille eesmärk on seista vastu Oreshniku-laadsetele rakettidele. Koalitsiooni liikmesriikide nimekirja pole avaldatud. Tootmisgraafikut ei ole. Euroopa võimekaim raketikaitsesüsteem, Prantsuse-Itaalia SAMP/T, toodab umbes 300 tõrjeraketti aastas. Ukraina vajab üksi üle 2000 (EuroMaidan Press). USA Patriot ei suuda puudujääki katta. Washington kasutas 2026. aasta Iraani kampaanias ligi poole oma tõrjerakettide varust ja uute rakettide tootmine võtab 42 kuud.

Ukraina luure andmetel on Venemaal kuni kümme Oreshnikut ning tootmisvõimsus ulatub umbes viie raketini aastas (NewsUkraine). Sellise tempoga muutub relv kahe aasta jooksul tavapäraseks taktikaliseks valikuks.

Lääne saatkondade Kiievisse jäämine on poliitiline trots olukorras, kus sõjaline kaitse on puudulik. Venemaa näitas, et suudab tabada pealinna lähiala relvaga, mida olemasolevad süsteemid ei tõrju, ja esitada seejärel ohu teiste probleemina. Limassol näitab, kas Euroopa suudab kaitsta diplomaate, keda ta ei taha evakueerida.