Venemaa hoiatab välismaalasi: Tšehhi saatkond jääb Kiievisse

Venemaa välisministeerium hoiatas 3. oktoobril välisriikide kodanikke, sealhulgas diplomaate, Ukrainas viibimise ja sinna reisimise eest ning lubas jätkata „ulatuslikke vastulööke” Kiievile ja teistele linnadele (TASS, Reuters). Hoiatus tuli nädalal, mil Vene droonid tabasid kaht silda, mis ühendavad Kiievi kaht Dnepri kallast (Kyiv Independent, CityNews/AP). Moskva võib hoiatada, kuid Kiievis töötavate diplomaatide jäämise otsustab iga riigi valitsus.

Mida Moskva tegelikult ütles

Mõnes pealkirjas jäi mulje, et Venemaa käskis diplomaatidel Kiievist lahkuda (Polskie Radio). Uus hoiatus puudutas kogu Ukrainat. Kiievit mainiti lõigus, mis meenutas, et Moskva oli varem kutsunud välismaalasi ja diplomaate linnast lahkuma (Reuters).

Ministeerium esitas teadet varasema seisukoha kordamisena. Ta viitas 25. mai avaldusele ja kaks päeva hiljem toimunud asevälisminister Mihhail Galuzini pressibriifingule (TASS). Laupäevane tekst kordas kehtivat seisukohta ega kuulutanud välja uut poliitikat.

Ministeeriumi veebilehel avaldatud avaldust ei olnud allkirjastanud ükski nimetatud ametnik. Selles öeldakse, et Venemaa ründab „sõjalisi objekte” vastuseks Ukraina rünnakutele Venemaa tsiviilelanike vastu (Interfax). Avalduses ei nimetata kuupäeva, relva ega sihtmärki. Viidatud allikad ei kinnita, et sihtmärgid olid sõjalised objektid.

Ministeeriumi algset veebilehte ei õnnestunud kätte saada. Seetõttu pole teada, mis kell avaldus avaldati ega kas see tuli enne laupäevast rünnakut või pärast seda.

Rünnaku all olevad sillad

Rünnakud olid juba muutnud Kiievi igapäevaelu. Vene droonid tabasid Lõunasilda korduvalt alates 1. oktoobrist. Üle Dnepri kulgeval sillal on kuus sõidurada ja roheline metrooliin (Yle).

Silla sulgemine suunas bussid ja autod linna teistele sildadele. Linnapea Vitali Klitško nimetas olukorda tõsiseks, nagu kirjutasime varasemas loos (To Brief).

Laupäeva hommikul sai löögi ka Põhjasild. Rünnak kahjustas sõidutee katet ja trolliliine (CityNews/AP). Dnepri kaht kallast ühendavate sildade tabamine koormab Kiievi liiklust, sõltumata sellest, milliseid sihtmärke Moskva rünnakutele omistab.

Otsuse teeb iga valitsus

Moskva ei saa välisriikide saatkondi Ukrainast lahkuma sundida. Iga valitsus, kes on diplomaadid Ukrainasse saatnud, otsustab ise, kas töötajad jäävad, kolivad mujale või vähendavad saatkonna tegevust. Euroopa riikide valitsused hindavad, kui suurt ohtu rünnakud nende inimestele kujutavad. Moskva hinnang sellele, kus teiste riikide diplomaadid peaksid viibima, nende otsust ei määra.

Tšehhi valitsus on oma seisukoha avalikult välja öelnud. Tšehhi välisministeeriumi pressiesindaja Adam Čörgő sõnul jäävad saatkonna töötajad Kiievisse. Ta ütles, et Venemaa sellised hoiatused pole midagi uut, ning lisas, et edasiste sammude puhul järgitakse ministeeriumi sisemisi kriisiprotokolle (Novinky).

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi ütles päev enne hoiatust, et ükski välisriigi esindus polnud Ukrainale teatanud kavatsusest mujale kolida (ZN.ua). Tema avaldus eelnes Moskva tekstile ega näita, kuidas esindused sellele reageerisid.

Kontrollisime ka Rumeenia, Prantsusmaa ja Ungari allikaid, kuid ei leidnud nende valitsuste uut avalikku otsust. Ka EL-i delegatsioon Kiievis pole midagi teatanud. Vaikus ei tõesta, et esinduste sees pole midagi muutunud. See tähendab, et ükski neist valitsustest pole muutusest avalikult teada andnud.

Hoiatus kordas seisukohta, mille Moskva esitas juba mais. See ei sulgenud ühtki saatkonda ega muutnud seda, kes otsuse teeb. Sel nädalal muutus olukord kohapeal: droonid kahjustasid sildu, millest Kiievi igapäevane liiklus sõltub, ja linn pidi liikluse ümber suunama. Seni on ainus dokumenteeritud Euroopa valitsuse vastus tulnud Prahast: Tšehhi valitsus jätab diplomaadid Kiievisse.