Vene droon tabas Galati kortermaja

Vene Geran-2 droon tabas 29. mai varahommikul Rumeenia Galațis kümnekorruselist kortermaja. Vigastada said naine ja tema teismeline poeg. NATO kinnitas, et relv oli Vene päritolu (Euronews, Defense News). See on esimene kinnitatud juhtum, kus Venemaa sõjast lähtunud relvalöök põhjustas tsiviilkannatanuid NATO liitlasriigi territooriumil. Rumeenia saatis välja Venemaa konsuli Constanțas ja sulges konsulaadi. Allianss lubas „täielikku solidaarsust". NATO kollektiivkaitse klauslit juhtum ei käivitanud.

Neli minutit, ühtegi lasku ei tehtud

Rumeenia teadis, et droon on tulekul. Galați lähistele paigaldatud uus radar jälgis seda Ukraina õhuruumist alates. Fetești 86. lennubaasi kaks F-16 hävitajat olid juba õhus ja neil oli relvakasutuseks luba. Droon sisenes Rumeenia õhuruumi kell 01:52 ja tabas hoonet kell 01:56 (Agerpres). Neli minutit ei olnud piisav aeg, et 250 000 elanikuga linna kohal sihtmärk tuvastada, liigitada, otsus teha ja tulistada, ilma et alla kukkuvad rusud ohustaksid elanikke.

Tõrge ei olnud sensorites, vaid hävitamisahelas. Rumeenia Patriot-süsteemid on mõeldud ballistiliste rakettide ja lennukite vastu, mitte katusekõrgusel lendava kamikaze-drooni tabamiseks. Läheduses töötas USA päritolu Meropsi tõrjesüsteem, kuid seda ei saanud asustatud ala kohal kasutada. Gepardi õhutõrjekahurite paigutamiseks eramaale oli vaja maaomanike nõusolekut, mida polnud saadud (United24 Media, Defense News). Rumeenia ajutine kaitseminister ütles, et riigil puudub kohalik maapealne õhutõrje, „sest Ukraina sõja algusest saadik ei teinud need, kellel oli otsustusõigus, seda otsust" (Agerpres).

See oli 28. dokumenteeritud droonisisenemine Rumeenia õhuruumi alates 2022. aastast. Neist 15 on toimunud 2026. aastal (Le Monde).

Solidaarsus on ühine, tegutsemine mitte

Prantsusmaa kutsus Pariisis välja Venemaa suursaadiku. Ungari uus peaminister Magyar Péter mõistis Venemaa nimeliselt hukka ja ütles, et NATO ühtsus on „täna tähtsam kui kunagi varem". See on pööre pärast Viktor Orbáni kümnendit, mil Budapest kaitses Moskvat poliitilise surve eest (Telex). Nüüd opositsioonis olev Orbán avaldas vigastatutele kaastunnet, kuid Venemaad ei maininud (Daily News Hungary).

Slovakkias läks lõhe avalikuks. President Pellegrini kutsus üles idapiiri tugevdama. Peaminister Fico hoiatas „jõumehejutu" eest ja nõudis, et EL taastaks dialoogi Moskvaga (JOJ24). Bulgaarias kordus sama muster: president Yotova kuulutas täielikku solidaarsust Rumeeniaga, peaminister Radev surus peale läbirääkimisi Venemaaga (24 Chasa, BNR). Mõlemas riigis räägib riigipea Venemaast karmimalt kui valitsusjuht. Need, kes kujundavad tooni, liiguvad ees neist, kes määravad poliitika.

Lepingu lünk

NATO peasekretär Mark Rutte lubas kaitsta „iga tolli liitlasterritooriumist". Ta ei maininud artiklit 4, mis annab liikmesriikidele õiguse konsultatsioonideks, ega artiklit 5, mis kohustab käsitama rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi vastu (Euronews). Rumeenia kaitseministeerium liigitas juhtumi „Ukraina sõja tagajärjeks", mitte rünnakuks Rumeenia vastu. Välisminister Oana Toiu ütles, et löök „õigustab" artikli 4 konsultatsioone, kuid kinnitas, et Rumeenia neid ei käivita (Eurointegration).

Sellise vaoshoituse õiguslik alus on nõrk. Põhja-Atlandi leping ei nõua artikli 5 rakendamiseks tõendit tahtliku sihtimise kohta. Leping räägib „relvastatud rünnakust". Kavatsuse nõue on poliitiline tõlgendus, mille allianss on aastakümnetega kujundanud selleks, et vältida suurema sõja vallandumist. See tõlgendus püsis 2022. aastal Przewodówis, kui Poolat tabanud eksinud rakett osutus Ukraina omaks. Galațis on relv kinnitatult Vene oma. Ebamäärasus, mis seni toetas NATO vaoshoitust, on varasemast õhem (CYIS).

Eesti, Läti ja Leedu presidendid pakkusid kaheksa päeva enne Galați tabamust välja lahenduse: NATO õhuturbemissioon idatiival tuleb muuta täielikuks õhukaitsehoiakuks, kus on püsiv õigus ohte alla tulistada (president.ee). NATO 21. mai õppuse sõnastus tunnistas juba „käimasolevat üleminekut õhuturbe missioonilt õhukaitsele" (Defence Industry Europe). Juulis Ankaras toimuv tippkohtumine on nüüd otsustuskoht.

Seni elab alliansi idatiib lubaduse ja tegeliku sõjalise võime vahelise lüngaga. Aeglane katusekõrgusel lendav droon tegi selle nähtavaks juba 28. korda.