Vene droonirünnak Galați linnas vigastas kahte

Vene droon tabas 29. mail Rumeenias Galațis kortermaja ja vigastas kaht tsiviilelanikku. See oli esimene kord pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas, kui Vene relv põhjustas inimohvreid NATO territooriumil. Kõik 32 liitlast mõistsid rünnaku hukka. Edasises enam üksmeelt ei olnud.

Washington nimetab kõike peale Venemaa

NATO peasekretär Mark Rutte ütles otse: „Venemaa hoolimatu käitumine on oht meile kõigile.” Prantsusmaa sõnul oli Venemaa „võtnud sihikule sõbraliku riigi”. Suurbritannia nimetas juhtunut „tõsiseks NATO õhuruumi rikkumiseks”.

USA valis teise keele. NATO juures töötav USA suursaadik Matthew Whitaker mõistis hukka „hoolimatu sissetungi” ja lubas „kaitsta iga tolli NATO territooriumist”, kuid ei nimetanud kordagi Venemaad. Trumpi administratsiooni jaoks muudaks Venemaa selge nimetamine liitlase territooriumi ründajana küsimuse aluslepinguliseks. Washington eelistab jätta selle ruumi ebaselgeks.

Sellel vaikimisel oli taust. Kaks nädalat varem tühistas Pentagon 4 000 sõduriga soomusbrigaadi rotatsiooni Poolasse ja andis korralduse viia Saksamaalt ära 5 000 sõdurit, tuues USA vägede arvu Euroopas tagasi 2022. aasta eelsele tasemele. Päev pärast Galați rünnakut ütles kaitseminister Hegseth Shangri-La dialoogil, et eurooplased on „oma kaitseväed sisust tühjendanud” ja USA subsiidiumide aeg on läbi. Ta kritiseeris Euroopa nõrkust ajal, mil tema enda käsud seda nõrkust süvendasid.

Ülekandumise pretsedent

Rumeenia käsitles rünnakut sõja ülekandumisena, mitte sihiliku rünnakuna oma territooriumile (Le Monde, Eurointegration). Õiguslikult on see ratsionaalne määratlus, kuid see loob ise järgmise juhtumi mõõdupuu: iga ülekandumiseks liigitatud intsident tõstab järgmise korra lävendit.

Välisminister Oana Toiu ütles, et rünnak „kuulub kategooriasse”, mis õigustaks NATO artikli 4 kasutamist. See artikkel lubab igal liitlasel nõuda kollektiivseid konsultatsioone, kui ta tunneb end ohustatuna. Toiu seda sammu siiski ei teinud. Bukarest saatis välja Venemaa konsuli Constanțast ja kutsus välja Moskva suursaadiku, mis oli Rumeenia teravaim diplomaatiline vastus alates 2022. aastast. Artikkel 4 jäeti kaardiks juulis Ankaras toimuvale tippkohtumisele.

Idatiib liigub

Itaalia oli ainus liitlane, kes saatis kohale sõjalist võimekust: umbes 100 sõdurit ja lahingulennukid Rumeenias Mihail Kogălniceanu baasi. Peaminister Meloni nimetas rünnakut „väga tõsiseks”. Saksamaa kantsler Merz nõudis „tugevat NATO kohalolekut idatiival”, kuid ei pakkunud konkreetseid üksusi. Tema kaitseministeerium kirjeldas juhtunut samal ajal kui olukorda, kus „muutust ei ole”.

Ungari uus peaminister Magyar Péter, kes vahetas pärast aprillivalimisi välja Viktor Orbáni, teatas, et „Euroopa ja NATO ühtsus on praegu tähtsam kui kunagi varem”. Orbán, kes juhib nüüd 44 kohaga opositsiooni, nõudis uuelt valitsuselt oma „neutraalsuspoliitika” jätkamist. Ungari liikumine blokeerimiselt kollektiivse solidaarsuse toetamisele eemaldab idatiivalt selle kõige etteaimatavama takistuse.

Slovakkia näitas vastupidist suunda. President Pellegrini nimetas rünnakut „ohtlikuks pretsedendiks”, mis nõuab tugevamaid piire. Peaminister Fico kutsus üles „tugevate avalduste puhul vaoshoitusele” ja dialoogile Moskvaga. Isegi tema enda välisminister mõistis rünnaku hukka teravamalt.

Juuli tippkohtumine Ankaras peab nüüd lahendama praktilise küsimuse: kas allianss annab alalised reeglid droonide allatulistamiseks liitlaste territooriumi kohal või jäävad otsused iga intsidendi puhul riikide teha. ISW hinnangul „aktsepteerib Putin NATO riikides tsiviilohvrite tekitamise riski” talutava hinnana. Endine president Medvedev vastas, et „nad ei ole veel midagi näinud”. See viitab, et Kreml häälestab järgmisi samme NATO tegude, mitte sõnade järgi.

Rumeenia õhuvägi jälgis Galați drooni kogu lennu vältel. Pilootidel oli luba relvi kasutada. 230 000 elanikuga linna kohal ei saanud nad tulistada ilma riskita tekitada suuremaid ohvreid kui droon ise. See lõhe avastamise ja sekkumise vahel ei kao hukkamõistudega. Selleks on vaja otsust, kes tohib tulistada, millal ja kelle volitusel. Ükski liitlane ei ole seni tahtnud seda otsust teha.