Vene gaasiimport kasvab keelule vastu

Taani Fyni saarel tegutsev Fayardi laevatehas remondib ja kuivdokib tankereid, mis veavad Venemaa veeldatud maagaasi. EL-i õigus seda ei keela. Tehas kontrollib iga laeva sanktsiooninimekirjade vastu ja keeldub nimekirja kantud alustest (WirtschaftsWoche). Taani peaminister on nimetanud olukorda „arusaamatuks”, kuid enne EL-i reeglite muutmist pole Kopenhaagenil õiguslikku hooba seda peatada.

See vastuolu poliitilise eesmärgi ja kehtiva õiguse vahel kirjeldab Euroopa energiasanktsioonide seisu. Venemaa andis 2026. aasta esimeses kvartalis endiselt 17,3% EL-i veeldatud maagaasi impordist (Eurostat). ACERi ehk EL-i energiaregulaatori seireandmete järgi kasvas import 2026. aasta alguses aastavõrdluses 11% ja suurenes pärast märtsis jõustunud uusi piiranguid veel 17% (Euronews). Ametlikult loobub Euroopa Vene gaasist. Tegelikud mahud liiguvad seni vastassuunas.

Miks loobumiskava laseb gaasi juurde

Veeldatud maagaas ehk LNG on maagaas, mis jahutatakse vedelaks, et seda saaks torujuhtme asemel vedada laevaga. Selle tarneahel ei koosne ainult gaasimüügist. Vaja on tankereid, kuivdokke, kereremonti, sadamakülastusi, kindlustust, terminalide hoiustust ja taasgaasistamist ehk vedeliku muutmist toruvõrku sobivaks gaasiks.

EL-i 14. sanktsioonipakett, mis võeti vastu 2024. aasta juunis, sulges sellest ahelast ühe lüli: EL-i terminalidel keelati Vene LNG ümberlaadimine edasisaatmiseks blokivälistesse riikidesse (EL-i nõukogu). See ei keelanud Euroopas tarbimiseks ostetud Vene LNG-d ega puudutanud laevade teenindust (EEAS).

Uued Vene gaasi lepingud keelati alates 2026. aasta märtsist. Varasemad lepingud jätkuvad aga rangemate tähtaegadeni 2027. aastal ning täielikku impordikeeldu ei oodata enne sama aasta jaanuari (Euronews). See erand selgitab kasvavaid mahtusid: olemasolevate lepingutega ostjatel on põhjus võtta tarned vastu seni, kuni õiguslik kanal püsib lahti. Osa ostjaid võib enne tähtaja sulgumist ka varusid suurendada. Fayard müüb laevahooldust, mitte gaasi. Ta tegutseb ruumis, mille EL-i õigus teadlikult avatuks jättis.

Lünk pole ainult ühes kohas

Fayard pole ainus lüli. Belgia Zeebrugge terminal, mida haldab Fluxys, pakub hoiustamist, laadimist ja taasgaasistamist. Neid teenuseid saab kasutada Vene LNG puhul, mis jõuab EL-i sisetarbimiseks, täpselt sellel marsruudil, mille sanktsioonid puutumata jätsid (Fluxys, EL-i nõukogu). Laevatehas hoiab tankeri sõidukorras. Terminal muudab selle lasti kasutatavaks gaasiks. Mõlemad jäävad praeguste piirangute kõrvale.

Poliitiline lahkjoon jookseb majandushuvidest. Prantsusmaa on Euroopa suurim LNG sisenemispunkt: 2025. aastal ulatus LNG import 249 TWh-ni ja kattis 56% Prantsuse gaasivarustusest, kirjutab Les Énergies Renouvelables. TotalEnergiesil on Venemaa Jamali LNG projektiga ostuleping kuni 2032. aastani (Executive Digest). Hispaanial on kuus taasgaasistamistehast ja EL-i suurim LNG vastuvõtuvõimekus. Sealsete sadamaettevõtjate sõnul võib kiire keeld tõsta hindu ja suurendada sõltuvust USA tarnijatest (upday Spain).

Prantsusmaal ja Hispaanial on aeglasemas ajakavas otsene majanduslik huvi. Balti riigid suruvad vastupidises suunas: nende hinnangul tuleb täielik keeld kehtestada kiiremini, sest alles jäänud import rahastab endiselt Venemaa sõjamajandust (english.nv.ua).

Brüsselil on 2027. aasta jaanuari tähtajani kuus kuud. Tõsiseltvõetavust ei näita järgmine poliitiline avaldus, vaid detailid: kas vanad lepingud kaotavad erandi varem, kas terminalioperaatoritele pannakse Vene gaasilastide suhtes uued kohustused ja kas Fyni saare laevatehas võib jätkata nende tankerite teenindamist.