Rünnakud kärbivad Venemaa bensiinivaru

Ukraina rünnakud rafineerimistehastele ja transpordikoridoridele on lõiganud Venemaa energiasektori kaheks. Toornafta liigub endiselt, kuid kasutuskõlblik kütus ei jõua piisavas mahus tanklatesse, põllumajandusse ega rindelähedasse logistikasüsteemi. Moskva on keelanud kütuse ekspordi, avanud erakorralised varud ja tunnistanud avalikult puudujääki. Maailma suuruselt kolmas naftatootja jagab bensiini nappuse tingimustes.

Toornafta ei ole kütus

Maa sees olevast naftast pole majandusele ega armeele kasu enne, kui rafineerimistehas teeb sellest bensiini, diisli või lennukikütuse ning torujuhtmed või veokid selle tarbijani viivad. Venemaal oli selleks võimsust, kuid varu oli õhem, kui üldpilt näitas. Enne rünnakuid tootis riik aastas umbes 41 mln tonni bensiini, sisetarbimine oli ligikaudu 36 mln tonni (Meduza). See jättis puhvri, aga mitte suure.

Ukraina drooni- ja raketirünnakud on selle puhvri ära söönud. Juunis langes rafineerimistehaste läbilase ehk tegelikult kütuseks töödeldud toornafta maht aastaga 25%, 3,95 mln barrelini päevas, ning bensiinitoodang vähenes 17% (AP). Reutersi tööstusallikate hinnangul katab praegune bensiinitootmine ligikaudu 65% hooajalisest nõudlusest. See on hinnang, kuid Moskva enda sammud kinnitavad suunda: valitsus keelas kütuse ekspordi, vabastas strateegilisi varusid, nihutas rafineerimistehaste hooldusi ja lubas toota madalama kvaliteediga kütust (The Star/Xinhua, TASS).

Asepeaminister Aleksandr Novak rääkis esialgu „plaanivälistest remontidest”. Seejärel tunnistas ta: „Peame möönma, et rünnakute tõttu on probleeme ja puudujääk.” Novaki sõnul suurendas paaniline kokkuostmine nõudlust veel 20–30%, mis lisas füüsilisele nappusele varumise mõju (TASS). Kui valitsus keelab kütuse ekspordi, loobub ta valuutatulust selleks, et siseturu varustamine kokku ei kukuks.

Kes saab kütust ja kes jääb ilma

Puudujääk ei jaotu ühtlaselt. Hulgihinnad ehk suured börsihinnad, millega kauplejad ja sõltumatud tanklaketid kütust ostavad, pingestuvad enne jaehindade täielikku kohanemist. Esimesena satuvad surve alla sõltumatud tanklad, mis ostavad kütust avatud turult. Vertikaalselt integreeritud naftafirmad, nagu Rosneft ja Lukoil, saavad suunata tarneid oma jaevõrkudesse (Meduza). Kõige teravamalt puudutab nappus põllumehi, veokijuhte ja kaugemaid piirkondi, mis sõltuvad diislist.

Sõjapidamise jaoks on diisel bensiinist olulisem. Sellega liiguvad sõjaväeveokid, rasketehnika, raudteelogistika ja põllumajanduse tarneahel, mis toidab nii armeed kui ka eelarvet. Tavaliselt ekspordib Venemaa diisli ülejääki, teenides sellega tulu ja hoides riigirahanduses manööverdamisruumi. Kui rafineerimine langeb, peab riik valima rinde, põllumajanduse ja tsiviilautojuhtide vahel (Business Insider Polska, RMF24). Seni pole tõendeid, kas Vene sõjavägi on kütusepiirangutest otseselt mõjutatud või hoitakse teda nappuse eest, jättes puudujäägi tsiviilsektori kanda.

Mida Euroopa jälgib

Enamikus EL-i pealinnades nähakse selles kinnitust, et surve Venemaa rafineerimis- ja logistikasektorile toimib. Ungari ja Slovakkia risk on otsesem, sest nad on endiselt seotud Vene toornaftaga Družba torujuhtme kaudu. Ungari analüütikud hoiatavad siiski, et järeldus „Ukraina rünnak tähendab kõrgemat Ungari tanklahinda” on liiga lihtne. Jaehind sõltub maailma naftahinnast, vahetuskursist, maksudest ja rafineerimismarginaalist, mitte ühest tarnehäirest (Portfolio, Telex).

Kreeka kokkupuude pole tanklahinnas, vaid laevanduses. Kreeka laevafirmad teenisid viimase kolme aasta jooksul Vene nafta vedamiselt vähemalt 3,8 mld dollarit ja vedasid mais ligikaudu 15% Venemaa meritsi eksporditud toornaftast (euro2day.gr). See äri kasvas G7 naftahinnalae ümber. Reegel lubab lääne vedajatel ja kindlustajatel Vene naftaga tegeleda üksnes siis, kui seda müüakse alla kehtestatud piirmäära. Kui rünnakud muudavad tankerimarsruudid ohtlikumaks ja nihutavad kaubavooge, seisavad Kreeka operaatorid osa reiside puhul silmitsi kõrgemate veohindadega, teistel aga suurema sanktsiooniriskiga.

Ukraina väitel tabati Aasovi merel kuni 21 Vene tankerit. Vene ametnikud tunnistasid nelja tabamust; meediakajastustes jäi arv kaheksa ja 21 vahele (AP, newsit.gr). Täpne arv on vähem tähtis kui muster. Venemaal pole puudus toornaftast. Puudu on rafineerimisvõimsusest ja turvalistest transpordiühendustest, mis muudavad toornafta kütuseks, mida saab kasutada tankis või traktoril. Seda probleemi on märksa raskem kiiresti parandada kui tavalist hinnashokki ning iga rünnakukuu pikendab remondijärjekorda.