Vene raketid katkestasid Ukraina terasevoo

2026. aasta augustis ja septembris tabasid Vene ballistilised raketid kolme terasetehast, kus toodeti hiljuti kokku hinnanguliselt 90% Ukraina terasest (Hromadske). Kõik kolm peatasid tootmise. Vahetu kahju langeb Ukrainale: saamata jäänud tulu, kaotatud töökohad ja uus löök sõjamajandusele, mis sõltub juba suurel määral välisabist. Tõendid ulatusliku terasepuuduse kohta Euroopas on praegu napid, kuid konkreetsete ostjate tarneahelad on juba löögi all.

Mida raketid purustasid

Kolm tehast on Zaporizhstal ja Kamet Steel, mis kuuluvad Ukraina suurimale terasetootjale Metinvest, ning ArcelorMittal Kryvyi Rih, mis kuulub maailma suuruselt teise terasekontserni koosseisu. Kõiki kolme tabati ligikaudu viie nädala jooksul korduvalt. Igas tehases hukkus töötajaid. Ainuüksi Zaporizhstalis registreeris Metinvest ühe kuu jooksul 17 ballistilist raketti ning ettevõtte tegevjuht ütles, et tootmisahel on „sisuliselt katki“ (Interfax-Ukraine). ArcelorMittali teatel peatus põhiosa tootmisest pärast seda, kui Venemaa ründas ettevõtte rauasulatuse üksusi kahel korral (ArcelorMittal, UNN).

Terasetehas töötab ainult siis, kui ahjud, elekter, hapnikuvarustus ja tehasesisene raudtee toimivad koos. Ühe ühenduslüli hävitamisest piisab tootmise peatamiseks isegi siis, kui ahi ise jääb terveks. Nii juhtus ArcelorMittalis: ettevõtte sõnul töötasid mõned üksused miinimumtasemel edasi, kuid peamine tootmisahel oli katkenud. Raketid ei pühkinud tehaseid maapinnalt. Need lõikasid läbi nende toimimiseks vajalikud ühendused.

Kui palju terast Ukrainal alles on

Enne täiemahulise sõja algust tootis Ukraina ligikaudu 21,4 miljonit tonni toorterast aastas (World Steel Association). Pärast Mariupoli ning sealsete suurte Azovstali ja Iljitši tehaste okupeerimist langes toodang Ukraina terasetööstuse liidu Ukrmetprom andmetel 2025. aastal umbes 7,4 miljoni tonnini (LIGA). Äsja peatatud kolm tehast moodustasid suurema osa sellest, mis varasemast tootmisvõimsusest alles oli.

Kahju kajastub juba ametlikus statistikas. Augustis langes toorterase toodang 277 000 tonnini, mida oli aastatagusega võrreldes 57,3% vähem. Toormalmi ehk kõrgahjust tulevat sulametalli, millest valmistatakse terast, toodeti 65,6% vähem. See viitab häiretele kõrgahjude töös (LIGA). Zaporizhstali ja Kamet Steeli ligikaudu 16 500 töötajat võivad jääda lühendatud tööaja või sundpuhkuse peale (Interfax-Ukraine).

Teras kuulub Ukraina suuremate ekspordiartiklite hulka ja toob riiki välisvaluutat ehk dollareid ja eurosid, mida on vaja impordi eest tasumiseks. Kui suurem osa tootmisest seisab, vähenevad need tulud ajal, mil Ukraina majandus sõltub toimimiseks ulatuslikult välisrahastusest.

Kus Euroopa seda tunneb

Ukraina ei ole Euroopa Liidu kui terviku jaoks suur terasetarnija. Tööstusharu hinnangul eksporditi Ukrainast Euroopa Liitu viimastel aastatel ligikaudu 2,2–2,6 miljonit tonni terast (GMK Center, The Gaze). Euroopa Liidu kogutarbimisest on see väike osa. Häire mõju ei jaotu aga võrdselt.

Kõige selgemalt on dokumenteeritud Rumeenia kokkupuude selle tarnehäirega. Zaporizhstal tarnis kuumvaltsitud lehtterast ehk laiaks lindiks valtsitud terast, mida kasutatakse torudes, sõidukites ja ehituses, Metinvesti Iași torutehasele. Tarnemaht pidi sel aastal ulatuma väidetavalt 180 000 tonnini (Economica.net). See tarneahel on nüüd katkenud. Kas sarnased puudujäägid tekivad ka teistel Euroopa Liidu ostjatel või liiguvad Euroopa Liidu terasehinnad, sõltub varudest, asendustarnijatest ja konkreetsest tootest. Olemasolevad andmed sellele veel vastust ei anna.

Remont ei pruugi tootmist päästa

Kamet Steel on väidetavalt ühe kõrgahju taas käivitanud (S&P Global). Tehniliselt on remont võimalik: Metinvest on sõja ajal varemgi kõrgahjusid taastanud. Korduvad rünnakud muudavad aga arvestuse keerulisemaks. Sel nädalal välja vahetatud trafo või hapnikuseade võib järgmisel nädalal uuesti raketitabamuse saada.

Venemaa ei pea iga kõrgahju hävitama. Tootmise saab seisata ka neid ühendavate süsteemide ründamisega, sundides tehaseid korduvalt sulgema ja muutes iga remondi panuseks järgmise raketi vastu. Rünnakud on peatanud tehased, mille hinnanguline tootmisvõimsus moodustas suurema osa Ukraina praegusest terasetoodangust, ilma et samaväärne võimsus oleks täielikult hävitatud. Vahetu kahju langeb Ukrainale. Kas see jõuab ka Euroopasse, sõltub seisaku pikkusest ja sellest, kas konkreetsetele tarneahelatele, alustades Rumeeniast, leitakse asendused.