Vene laevu seostatakse 144 droonijuhtumiga

Mullu aasta lõpus märgati tundmatuid droone kolme Hollandi ja Belgia õhuväebaasi kohal: Volkelis, Eindhovenis ja Kleine-Brogelis. Kõigis kolmes hoitakse NATO tuumajagamise programmi raames USA tuumalõhkepäid. See tähendab, et liitlasriigid majutavad Ameerika relvi, mida saab kasutada ainult Washingtoni loal. Need baasid kuuluvad seetõttu Lääne-Euroopa tundlikemate sõjaliste objektide hulka.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) hinnangul ei olnud tegu üksikjuhtumitega. Instituut seob need laiema mustriga: 144 teatatud drooniintsidenti 13 Euroopa riigis ajavahemikus august 2024 kuni veebruar 2026. IISS peab väga tõenäoliseks, et nende taga on Kremlist juhitud kampaania (IISS, New York Times).

Muster on usutav. Avalikku tõestust seni ei ole.

Varilaevastik ja topeltkasutus

IISS osutab Venemaa varilaevastikule: tankeritele ja kaubalaevadele, mille omandisuhted on hägused ja mis sõidavad mugavuslippude all, et vedada Vene naftat EL-i sanktsioonidest mööda. Sama läbipaistmatus, mis varjab naftavedusid, teeb need laevad sobivaks ka operatsioonideks, mille puhul saab seotust eitada.

IISS nimetab kaht laeva, Hav Dolphin ja Seasons 1, ning seob neid droonijuhtumitega Suurbritannia ja Saksamaa sõjaliste objektide lähistel (BBC, Spiegel). Hollandi ja Belgia juhtumid langesid teadete järgi kokku sellega, et Venemaaga seotud laevad lülitasid Põhjamerel välja jälgimistransponderid ehk kadusid laevaliikluse tavapärasest seirepildist (Guardian).

Saksamaa föderaalpolitsei ja Belgia üksused otsisid Hav Dolphini läbi, kuid ei leidnud midagi lõplikku (t-online). Ükski valitsus ei ole avaldanud radariradasid, raadiosignaalide pealtkuulamist ega kätte saadud drooniosi, mis seoks konkreetse drooni konkreetse laevaga. IISS on esitanud luurehinnangu, mitte kohtukõlbliku tõendikogu.

Määrav on laeva asukoht

Euroopa võimalus tegutseda sõltub geograafiast, täpsemalt meremiilidest. Territoriaalvetes, mis ulatuvad ligikaudu 22 kilomeetrini rannikust, on riigil täielik suveräänsus. Kui laev laseb sealt drooni õhku, kaotab ta õiguse rahumeelsele läbisõidule. See on mereõiguse põhimõte, mis lubab välisriigi laevadel rannikuriigi vetest segamatult läbi sõita, kui nad ei ohusta selle riigi julgeolekut. Sellise rikkumise korral saab laeva peatada (UNCLOS).

Sellest joonest väljaspool, majandusvööndis või avamerel, muutub õiguslik loogika. Laeva üle kehtib eeskätt selle riigi jurisdiktsioon, kelle lipu all ta sõidab. Kaubalaeva, mis seisab napilt territoriaalvetest väljas, on pelga kahtluse põhjal väga raske pardale võtta, isegi kui luureteenistused usuvad, et see kandis droone veel mõni minut varem. Kahtlus ei anna politseile puhast õigust laeva kontrollida.

EL-i tugevamad tööriistad toimivad kitsaskohtades, mitte avamerel. Euroopa Liidu Nõukogu, kus liikmesriikide ministrid teevad siduvaid otsuseid, on 16. ja 17. sanktsioonipaketiga lisanud sanktsiooninimekirja sadu varilaevastiku aluseid. Neile saab keelata sadamasse pääsu ja merendusteenused (Council 16th, Council 17th). NATO jagab luureinfot ja koordineerib heidutust, kuid rõhutab, et hübriidohtude tõrjumise esmane vastutus lasub rünnaku alla sattunud riigil (NATO). Drooni ilmumine Hollandi õhuväebaasi kohale on kõigepealt Hollandi probleem.

Valmisolek on ebaühtlane

Riikide valmisolek erineb tugevalt. Soome on ettevalmistuses kõige kaugemal. Piirivalve, mis täidab Soomes ka kaitseülesandeid, saab 44 mln € idapiiri ja ranniku droonitõrjesüsteemideks, sealhulgas segajateks ja püüdedroonideks (Yle). Soome juhib ka Läänemere mereseireoperatsiooni, kus kasutatakse mehitamata lennuvahendeid ja satelliitjälgimist (Rajavartiolaitos).

Saksamaa probleem on killustatus. Tsiviiltaristu julgeolek kuulub liidumaade pädevusse. Rannikuvalve on koordineeriv struktuur, mitte üks ametkond. Põhiseadus seab sisemaal Bundeswehri kasutamisele ranged piirid: sõjavägi võib drooni jälgida, kuid ei saa seda väljaspool kitsalt määratletud olukordi lihtsalt alla tulistada (Art. 87a GG).

Taani näitab teist riski. Pärast teateid droonidest Kopenhaageni lennujaama lähedal vaatas politsei läbi radariandmed, valvekaamerate salvestised ja tunnistajate ütlused, kuid ei suutnud kinnitada, et droonid üldse kohal olid. Poliitiline kriisiretoorika liikus kiiremini kui tõendid seda võimaldasid (Berlingske, Ground News).

Euroopa suudab mustrit sageli näha. Ta ei suuda seda veel usaldusväärselt peatada. Mõnel juhul ei suuda ta ka tõendada, et muster päriselt eksisteerib.