Sabotaaž $500 eest

500 kuni 7000 dollari eest saab EL-i riigis palgata inimese, kes süütab NATO sõiduki, pildistab sõjaväekolonni või sodib Ukraina mälestusmärki. Värbaja tegutseb ajutise Telegrami konto kaudu. Täitja filmib töö tõenduseks üles. Tasu liigub krüptorahas. Konto kaob (Cybernews).

Poolas tegutseva Vot Taki uurimine ja eri riikide kriminaalasjad kirjeldavad odavat piiriülest sabotaažitööde turgu. Käsuahel jääb varju. Täitja on kulumaterjal.

Poola tõendid

Poola annab seni kõige konkreetsema tõendi, et selline turg toimib. 18-aastast Ukraina kodanikku Ilja K.-d süüdistatakse 47 episoodis, mis on seotud sabotaažitegevusega 2024. aasta novembrist 2025. aasta augustini (WP, RMF24). Poola sisejulgeolekuamet ABW ja riigiprokuratuur väidavad, et ülesannete hulgas oli mälestusmärkide rüvetamine, et õhutada Poola-Ukraina pingeid, ning droonilennu ettevalmistamine presidendi autokolonni kohal.

Süüdistuste arvust olulisem on töökorraldus. Ülesanded tulid sõnumirakenduse kaudu. Täitja saatis töö lõpetamise tõenduseks fotod. Tasu maksti krüptorahas, mis liikus Venemaal ja Hiinas registreeritud börside kaudu. Süüdistuse järgi värbas noormees ka teisi inimesi järgmisi ülesandeid tegema. Pilt ei ole professionaalsest luureohvitserist, vaid rahateenimise nimel tegutsenud teismelisest, kelle süsteem võis igal hetkel välja vahetada.

Ühekordsed agendid mitmes riigis

Saksamaal on selliste värvatute kohta oma mõiste: Wegwerf-Agenten, ühekordsed agendid. Need on odavad ja asendatavad kohalikud, keda kasutatakse ühe ülesande jaoks: jälgida marsruuti, proovida turvaperimeetrit, valmistada ette süütamine. Saksa julgeolekuasutused kirjeldavad Venemaaga seotud sabotaaži, spionaaži ja desinformatsiooni kui survet, mis jääb teadlikult allapoole avatud sõjalise rünnaku piiri (Zeit). Stuttgartis süüdistatakse kolme väidetavat ühekordset agenti transpordimarsruutide kaardistamises pakipommide jaoks (Tagesschau).

Holland näitas teistsugust nõrkust, kus inimest ei ole vaja värvata. Hollandi luureteenistuste AIVD ja MIVD hinnangul murdsid Vene riiklikud häkkerid sisse IP-kaameratesse sõjalise logistika marsruutidel, et jälgida Ukrainale mõeldud kaitsetarneid (NL Times, Defensiebond). Vaikimisi paroolid ja uuendamata tarkvara muutsid tsiviilkaamerad jälgimistaristuks. Telegrami kontot ega krüptomakset polnud vaja, hooletusse jäetud seadmed tegid töö tasuta ära.

Lünk riigipiiride vahel

Muster on piiriülene. Menetlus jääb riigipiiridesse kinni. Üks sabotaažiahel võib sisaldada India telefoninumbrile registreeritud Telegrami kontot, sihtmärki Lätis, makseid Aasia krüptobörside kaudu ning paralleelset uurimist Poolas või Saksamaal. Ükski riik ei näe tervikpilti.

EL-i õigus jätab kõige tugevamad vahendid liikmesriikidele. Luureteenistused, kinnipidamised ja süüdistused kuuluvad EL-i lepingu artikli 4 lõike 2 järgi riikide pädevusse, sest riiklik julgeolek on iga liikmesriigi ainuvastutus. Brüssel saab digiteenuste määruse kaudu survestada platvorme, koordineerida politseitööd Europoli kaudu ja ühtlustada osa kriminaalõigusest. Vastuluuret ega liiduülest sabotaažimenetlust ta juhtida ei saa.

Euroopa Parlamendi demokraatiakilbi erikomisjon nimetas hiljuti Venemaad peamiseks ohuks ning kutsus üles tugevdama vahendeid hübriidrünnakute, platvormide vastutuse ja krüptoraha lünkade vastu (European Parliament). Need on poliitilised soovitused. Komisjonil ei ole volitust uurida, kinni pidada ega süüdistust esitada.

Telegram on survepunkt, mille üle vaieldakse juba mitmes riigis. Prantsuse kohtunikud küsitlesid taas Telegrami asutajat Pavel Durovit seoses väidetava kaasvastutusega teenuse kuritegeliku kasutamise eest (Le Figaro). Suurbritannias võttis regulaator Ofcom Telegramiga ühendust pärast seda, kui süüdi mõistetud süütaja oli väidetavalt saanud juhiseid platvormil tegutsenud Venemaaga seotud kontolt (Guardian). Telegrami seisukoht on, et koostöö sõltub korrektselt esitatud kohtulikest päringutest. See vastus näitabki, kui palju jõustamine sõltub endiselt riiklikust menetlusest.

Vot Taki laiem uurimine väidab, et lühiajaliste kontode kaudu levis miljoneid sabotaažiga seotud postitusi. Selle mahu alus on ajakirjanduslik uurimine, mitte kohtutoimikud. Keegi ei ole avaldanud, kui paljud postitused viisid päris rünnakuteni, kui paljud olid pettused ja kui paljud õiguskaitseorganite lõksud.

Tõendid näitavad siiski kolme asja: värbamismehhanism toimib, maksed liiguvad ja sihtmärgid on päris. Ründajad on leidnud lünga. Värbamine on piiriülene, jõustamine riiklik. Kuidas see lünk sulgeda nii, et iga platvormivaidlus ei muutuks jälgimisvaidluseks, vajab vastust nii riikide siseministritelt kui ka komisjoni digiteenuste määruse jõustajatelt. Seni pole seda vastust tulnud.