Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan valmistavad vägede saatmist

Saudi Araabia, Türgi ja Pakistan on andnud korralduse alustada ettevalmistusi liitlasvägede saatmiseks kuningriiki. 5. oktoobril Riyadhis peetud erakorralisel kohtumisel leppis pakti juhtkomitee kokku „vajalike meetmete võtmises“, et eraldada kokkulepitud väed ja tagada nende „kiire paigutamine“ Saudi Araabiasse (Saudi Press Agency, Türgi välisministeerium). Avalikkusele pole teada, millised üksused liiguvad ja millal. Otsuses ei määrata vägede arvu, ajakava ega juhtimisstruktuuri (AP).

Ettevalmistuskäsk, kuid iga riigi otsustada jääb vägede saatmine

Kolm riiki allkirjastasid pakti 7. augustil. Selle järgi käsitatakse relvastatud rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kõigi kolme vastu (Pakistani välisministeerium). Seega pärineb Türgi kohustus augustist. Riyadhis hakati kirjalikku lubadust sõjaliseks plaaniks vormistama.

Otsuse tegi komitee, kuhu kuuluvad inimesed, kes korraldaksid ka vägede saatmist. Pakistan saatis näiteks kohtumisele välisministri, kaitseministri ja armeeülema (Pakistani teabeteenistus). Kui ministrid ja väejuhid lepivad kokku vägede ettevalmistamises, on korraldusel iga riigi relvajõududes kaalu.

Komitee avaldus seab vägede saatmisele ka piirangu: see peab toimuma iga liikmesriigi seaduste järgi (Türgi välisministeerium). Komitee saab valitsustele anda korralduse valmis olla. Türgi ja Pakistani valitsused otsustavad oma riigisiseste reeglite järgi, kas nende sõdurid tegelikult Saudi Araabiasse lähevad.

Riyadhil oli kohtumise kokkukutsumiseks vahetu põhjus. Iraaniga seotud Houthi liikumine, mis kontrollib suurt osa Jeemeni põhjaosast, teatas raketi- ja droonirünnakutest Riyadhi lähedal asuvale lennujaamale ning Aramco rafineerimistehasele (AP). Komitee avalduses pole midagi, mis viitaks Türgi või Pakistani sõdurite saatmisele Jeemenisse.

Pakistan oli juba kohal

Ükski avalik korraldus ega kontrollitud teade ei nimeta seni Türgi või Pakistani üksust, mis oleks saadetud 5. oktoobri otsuse alusel. Pakistanil oli kuningriigis aga juba suur kohalolek. Reuters kirjutas mais, et Saudi Araabiasse oli saadetud umbes 8000 Pakistanist pärit inimest lisaks tuhandetele, kes paiknesid seal varem, kuid kumbki valitsus pole seda arvu kinnitanud (Reuters). Need jõud saabusid enne selle nädala otsust, seega ei saa neid lugeda otsuse tagajärjeks.

Pakti õiguslik staatus pole samuti lõplik. The Nationali teatel pole kokkuleppe täisteksti avaldatud ning Türgi ja Pakistani parlamendid peavad selle veel ratifitseerima. Kui see teave peab paika, valmistuvad kaks kolmest liikmest tegutsema lepingu alusel, mida nende parlamendid pole heaks kiitnud.

Kus Euroopa kohustused lõpevad

Türgi NATO-liikmesus seob pakti Euroopa julgeolekuga. NATO kollektiivkaitse artikkel 5 hõlmab rünnakuid lepingus määratletud alal, kuhu kuulub Türgi territoorium, kuid mitte Saudi Araabia (Põhja-Atlandi leping). Kui rünnatakse kuningriigis paiknevaid Türgi sõdureid, ei kohusta see iseenesest Euroopa liitlasi vastama.

Euroopa puutub sõjaga otseselt kokku eeskätt merelaevanduse kaudu ning pole näha, et kaitsepakt seda olukorda muudaks. 4. oktoobril teatas Jeemeni ranniku lähedal Punasel merel sõitnud tanker mitmest plahvatusest. Meeskonnaga oli kõik korras, kuid plahvatuste allikat ei tuvastatud (UKMTO). Euroopa Liidu Nõukogu pikendas kaubalaevu eskortiva mereväemissiooni Aspides mandaati 28. veebruarini 2027 (Euroopa Liidu Nõukogu). Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles 2. oktoobril, et liikmesriikide valitsuste pakutud lisalaevadest ei piisa missiooni vajaduste katmiseks (RaiNews).

Komitee on andnud käsu valmistada ette väed Saudi Araabiasse saatmiseks. Avalduses pole nimetatud uusi üksusi ning otsus ei kohusta Türgi NATO-liitlasi sekkuma. Vägede tegelikuks paigutamiseks vajalikud üksikasjad sõltuvad nüüd Saudi Araabia, Türgi ja Pakistani kaitseministeeriumidest. Ankara ja Islamabad peavad ühtlasi selgitama, kas nende parlamendid ratifitseerivad pakti enne vägede saatmist või pärast seda.