Seitse riiki sõlmisid Helsingborgi Arktika julgeolekupakti

USA, Kanada ja viis Põhjala NATO riiki kirjutasid neljapäeval Helsingborgis alla ühisavaldusele Arktika julgeoleku kohta. Sellega lubatakse koordineerida sõjalist kohalolekut ja seiret Arktikas ning põhjapoolsetel aladel. Avalduse avalik sõnum on heidutus Venemaa ja Hiina suunal. Sama tähtis, kuid vaiksem eesmärk on siduda Washingtoni ühepoolsed Arktika-plaanid mitmepoolse raamiga, eriti Gröönimaad puudutavad ambitsioonid.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen ütles selle otse välja. NATO suurem roll „Kaug-Põhjas ja Arktikas” on olnud Taani prioriteet aastaid, ütles ta ajakirjanikele. Ta lootis, et avaldus näitab: „kõik Arktika NATO riigid näevad julgeolekuolukorda Gröönimaal ja selle ümber ühtemoodi.” Küsimused otseläbirääkimiste kohta USA välisministri Marco Rubioga Gröönimaa üle lükkas Rasmussen kõrvale. Tema sõnul liigub see töö „plaanipäraselt” jaanuaris loodud töörühmas.

Poliitiline signaal, mitte õiguslik kohustus

Avaldus kohustab allakirjutanuid „süvendama dialoogi” ja koordineerima sõjalist väljaõpet. Sõnastus on poliitiline, mitte õiguslikult siduv. See kinnitab juba käimasolevaid NATO tegevusi, sealhulgas veebruaris alustatud tugevdatud seireoperatsiooni Arctic Sentry, Islandi õhuturbemissiooni ja eelpaigutatud vägesid Soomes. Uusi kohustusi tekst ei loo. Samuti ei takista see USA-l tegutseda ühepoolselt väljaspool NATO raamistikku.

Kui avaldus nimetab allakirjutanuna „Taani Kuningriiki, sealhulgas Gröönimaad ja Fääri saari”, paigutab see Gröönimaa liitlaste suveräänsusraami sisse. Kas selline raamistik käivitaks NATO artikli 5 ehk kollektiivkaitse klausli tegelikus suveräänsusvaidluses, jääb õiguslikult ebaselgeks.

Washingtoni laud

Taani, USA ja Gröönimaa ametnikud on jaanuarist saadik pidanud „kõrgetasemelises töörühmas” läbirääkimisi USA konkreetsete nõudmiste üle. Den Korte Avisi andmetel tahab Washington Lõuna-Gröönimaale kolme uut sõjaväebaasi, sealhulgas Narsarsuaqisse ja Kangerlussuaqi, ning vetoõigust suuremate investeerimisprojektide üle, et tõkestada Hiina ja Venemaa kapitali. Taani ja Gröönimaa on vetoõiguse vastu.

Gröönimaa valitsus ajab samal ajal oma liini. Samal nädalal sõlmis Gröönimaa kriitiliste maavarade lepped USA, Prantsusmaa ja EL-iga ning Kanadaga. Aprillis hääletas Gröönimaa parlament ühehäälselt selle poolt, et võtta 2027. aasta jaanuariks üle Taani 33% osalus ettevõttes Greenland Airports International. Nuuk laiendab partnerite ringi ja tugevdab kontrolli oma taristu üle.

Euroopa vaatab kõrvalt

EL-il Helsingborgi laua taga kohta ei olnud. Seitsmest allakirjutanust kolm, Soome, Rootsi ja Taani, on EL-i liikmesriigid, kuid nad koordineerisid tegevust NATO, mitte Brüsseli kaudu. Euroopa Komisjoni 2021. aasta Arktika strateegia keskendus kliimale ja kestlikkusele. Julgeolekukeskse uuenduse ettevalmistus käib, kuid see valmib alles 2026. aasta lõpus. Euroopa Parlament hääletas mullu novembris ülekaalukalt tugevama Arktika-positsiooni poolt, sealhulgas EL-i välisteenistusse eraldi üksuse loomise poolt. Parlamendi soovitused aga võimekust ei loo.

Euroopa suurim sõjaline jõud jäi suveräänsusküsimuses silmatorkavalt ettevaatlikuks. Saksamaa välisminister Wadephul rääkis Helsingborgis peamiselt kaitsekuludest ja Hormuzi väinast, samal ajal kui Bundeswehr saatis neli Eurofighterit NATO Gröönimaa-piirkonna missioonile. Berliin saadab hävitajad, kuid väldib poliitilist vaidlust.

Põhjala riigid kasutasid Helsingborgi selleks, et muuta USA ühepoolne tegutsemine kallimaks ja nähtavamaks. Loodud raamistik on siiski poliitiline signaal, mitte Washingtoni õiguslik piirang. Gröönimaa tegelik õiguslik kaitse on 2009. aasta omavalitsusseadus, mis nõuab poliitilise staatuse muutmiseks rahvahääletust. See lukk on siseriiklik, mitte mitmepoolne. Kas NATO avaldused sellele kaalu lisavad, selgub paremini juulis Ankara tippkohtumisel, kus Arktika juhtimisstruktuurid ja koormajagamine liiguvad sõnadest otsustesse.