Lambakatk läheb Rumeeniale kalliks

Horvaatia kuues maakonnas on lambakasvatajad kaks nädalat piima kanalisatsiooni valanud. Loomad on terved, kuid veterinaarpiirangute tõttu ei saa piima keegi kokku koguda. Rumeenia riiklik lamba- ja kitsekasvatajate liit ütleb samal ajal, et ekspordikanalite sulgumine on sektorile juba maksma läinud 128 mln € (Digi24). See on sektori enda hinnang, mitte sõltumatult kontrollitud arv. Kahju ise on aga nähtav üha laiemalt kogu Kagu-Euroopas.

Kuidas PPR kaubanduse seisma paneb

Piirangute põhjus on PPR ehk väikemäletsejaliste katk, väga nakkav viirushaigus, mis tabab lambaid ja kitsi ning põhjustab palavikku, suu limaskesta kahjustusi ja kopsupõletikku. Inimestele see ohtu ei kujuta. Probleem on loomade liikumises: iga nakatunud piirkonnast välja viidud loom võib viia haiguse uude kohta (WOAH).

EL-i ühtset turgu kirjeldatakse sageli piiride kadumisena. Elusloomade puhul asendas piirikontrolli veterinaarne usaldus. Rumeenia lammas pääseb Itaaliasse ainult siis, kui Rumeenia veterinaarid kinnitavad looma päritolu ja seda, et haigustõrje seal töötab. PPR on EL-i loomatervise õiguses (määrus 2016/429) loetellu kantud haigus, mis käivitab kohustuslikud kontrollimeetmed kogu Euroopas. Kui sertifitseerimine ei ole usaldusväärne, ei peatu kaubandus tollipunktis, vaid veterinaarametis.

Rumeenia veterinaaramet kehtestas kõigile lammastele ja kitsedele 30-päevase riikliku karantiini. Erandeid lubatakse piiratud ulatuses otse tapamajja viimiseks. Kuna karantiin kehtib kogu riigis, jäävad ka puutumata piirkondade terved karjad kaubanduslikult lõksu koos nakatunud aladega.

EL-i reeglid lubavad täpset tsoonimist: kaitsetsoone, järelevalvetsoone ja piirangutsoone, mille eesmärk on hoida haigusest puutumata alad kaubanduses. Rumeenia üldine lähenemine viitab, et ametivõimud ei suuda neid piire veel piisava kindlusega tõmmata.

Surve all olev koridor

Senine pilt ei näita niivõrd Rumeenia konkurentide turuosa võitu, kuivõrd piirkondliku loomakaubanduse koridori ühist pinget. Bulgaaria ei saa lambaid ja kitsi eksportida septembri lõpuni ning Kreeka seisab sarnaste piirangute ees oktoobri lõpuni (Agri.bg). Bulgaaria võõrustas THRACE programmi kohtumist piiriülese haigustõrje üle Kreeka ja Türgiga. Haigust käsitleti seal ühise piiririskina, mitte ühe riigi läbikukkumisena.

Ungari on kaitseasendis. Ungari põllumajandusallikate järgi on esmatähtis hoida haigusvaba staatust, suruda maha ebaseaduslikud veod ja kontrollida dokumente igas liikumisetapis (Agrárágazat, VG). Haigusvaba staatus on ise majanduslik vara: kui Ungari selle kaotab, jookseb ka tema ekspordile orienteeritud lambasektor samasse seina (Agro Napló).

Horvaatias on mõju kõige teravam. Kuue maakonna kaitse- ja järelevalvetsoonides peatus piima kogumine täielikult. Tootjate ühendus Ruka nõudis saamata jäänud tarnete eest 100% hüvitist. Ametlikku kokkulepet hüvitiste kohta ei ole kinnitatud.

Kes maksab, kui sertifikaat ei veena

Kulud langevad farmeritele, vedajatele, kogumiskeskustele ja piimatööstustele ehk kõigile, kelle äri sõltub loomade liikumisest. Kasu on ühine, kuid vähem nähtav: iga riik, mis puhangut väldib, säilitab oma ekspordipääsu. Kahju on samal ajal vahetu ja koondub neile, kelle roll haiguse tekkes on kõige väiksem.

Üks detail Rumeenia kajastusest näitab usaldusprobleemi eriti selgelt. Rumeenia ungari keelne meedia teatas, et 75 Tulcea maakonnas hukatuks registreeritud lammast leiti elusana Cluji maakonna farmist. Selline järelevalveauk lõhub usaldust, millele EL-i sertifitseerimisreeglid toetuvad. Rumeenia ekspordikanalite avanemise määrab lõpuks just usaldus, mitte tollitariifid.

Elusloomade puhul toetub ühtne turg hapramale alusele kui pelgalt regulatsioon. See toimib seni, kuni liikmesriikide veterinaarsüsteeme peetakse usaldusväärseks. Kui see usaldus ühes riigis mõraneb, kandub kahju üle naabritele, kelle karjad, kaubateed ja haigusvaba staatus on sama piirkondliku süsteemiga seotud. Rumeenia kasvatajad maksavad praegu kõige kõrgemat hinda, kuid kogu Balkani koridor näeb, kui kalliks võib minna nähtamatu taristu tõrge.