Rumeenia lähistel uppunud laeva põhjus lahtine

Kaubalaev süttis esmaspäeval Rumeenia Musta mere ranniku lähedal ja uppus. Kaks inimest hukkus, 11 päästeti (Rumeenia siseministeerium). Ukraina president süüdistab uppumises Vene droone. Rumeenia korraldas päästeoperatsiooni, kuid pole avaldanud, millest tulekahju alguse sai. See teadmatus piirab Euroopa riikide võimalusi edasi tegutseda.

Siseministeeriumi andmetel asus Royad Mammadov Püha Jüri külast umbes 30 meremiili lõuna pool. Seal suubub Doonau merre (Rumeenia siseministeerium). Laev uppus väljaspool Rumeenia territoriaalmerd, riigi majandusvööndis. Laeva omanik oli Türgis, kuid see sõitis Saint Kittsi ja Nevise lipu all (Al-Monitor/Reuters).

Tulekahju kohta on kaks versiooni

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et kaks Vene drooni tabasid Türgi omanduses olevat tsiviillaeva, mis vedas maisi. Tema sõnul hukkus laeva kapten ning pardal oli Aserbaidžaani ja India kodanikke (Digi24, AFP). Zelenskõi sõnul uputab Venemaa tsiviillaevu, et takistada tavapärast laevaliiklust. Ta kutsus avaldama survet toidujulgeoleku kaitseks.

Kiievil on põhjust süüdistust rõhutada. Kui Vene droonid uputavad viljalaevu EL-i ja NATO liikmesriigi lähistel, on Euroopal raskem kõrvale lükata Ukraina soovi saada abi mereekspordi kaitseks. Venemaa kaitseministeerium teatas küll, et ründas samal päeval kaht kaubalaeva, kuid ei nimetanud teates Royad Mammadovi (Reuters). See teade ei selgita, kes laeva tabas.

Bukarest on öelnud palju vähem. Siseministeerium kirjeldab tulekahju, laeva uppumist ja päästeoperatsiooni. Rumeenia Mereamet nimetas juhtumit raskeks mereõnnetuseks väljaspool territoriaalmerd (AGERPRES). Ükski Rumeenia ametiisik pole nimetanud drooni, rünnaku lähtekohta ega Venemaad.

Praeguse info järgi süüdistab Kiiev Venemaad Rumeenia lähistel laeva ründamises, kuid Rumeenia avalik teave ei selgita tulekahju põhjust. Ukraina süüdistus on üksikasjalik ja tõsine, kuid ametlikult kinnitamata.

Miks asukoht üksi ei too NATO-t sõtta

ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi ulatub riigi suveräänsus territoriaalmerre, mis võib ulatuda rannikust kuni 12 meremiili kaugusele (UNCLOS, II osa). Laev uppus sellest piirist kaugel. NATO asutamisleping näeb ette kollektiivkaitse põhimõtte, mille järgi käsitatakse relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi vastu (Põhja-Atlandi leping).

Ainuüksi uppumiskoht ei tähenda, et Rumeenia vastu oleks toime pandud relvastatud rünnak. Laev ei olnud Rumeenia laev, see uppus väljaspool Rumeenia suveräänset mereala ja hukkumise põhjus pole teada. Rumeenia korraldas päästeoperatsiooni ega ole seni avalikult liitlastelt abi palunud.

Kes kannab teadmatuse hinda

Laevaliikluse jälgimisandmete järgi väljus alus 18. septembril täislastis Ukraina Doonau-äärsest Izmaili sadamast ja suundus Itaaliasse Ravennasse, kuid lasti pole veosekirjaga kinnitatud (AFP). Samal päeval laiendasid Londoni merekindlustajad Musta mere kõrge riskiga piirkonda nii, et see hõlmaks kogu rannariikide territoriaalvetest väljapoole jäävat merd. Mõne nädalase reisi kulud kasvasid selle tõttu sadade tuhandete dollarite võrra (Reuters).

Royad Mammadov uppus selles riskipiirkonnas. Ukraina vilja EL-i sadamatesse vedavad laevaomanikud ja prahtijad maksid sõjariskikindlustuse eest juba enne selle reisi algust. Ükski kindlustaja pole selle uppumise tõttu uut lisatasu kehtestanud ja ühtki marsruuti pole suletud.

Surve paistab ka naaberriikide pealinnades. Bulgaaria president Iliana Yotova ütles esmaspäeval, et suurtel kindlustusandjatel on piirkonna veoste kindlustamisega raskusi (Bulgaaria presidendi kantselei). Ta kutsus Musta mere riike kokku leppima ühistes meetmetes laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

Rumeenia on kinnitanud surmaga lõppenud laeva uppumist oma ranniku lähistel. Avalik teave ei kinnita Vene rünnakut. Musta mere avavetes sõitvate laevade jaoks jääb olukord samaks: kindlustajad arvestavad juba sõjariskiga, kuid laevaõnnetuse lähim riik pole seni avalikult öelnud, mis tulekahju põhjustas.