Kuue riigi vetomüür €2tn eelarvele

Saksamaa, Austria, Taani, Soome, Madalmaad ja Rootsi teatasid 27. augustil Euroopa Komisjonile, et selle kavandatud 2 triljoni euro suurusest seitsme aasta eelarvest tuleb kärpida „mitusada miljardit eurot” (Bundeskanzleramt). Kuus valitsust 27-st oleks tavapärases hääletuses mugav vähemus. EL-i eelarvereeglid nõuavad aga nõukogus, kus istuvad liikmesriikide valitsused, ühehäälsust. Seetõttu ei ole kuue riigi ühine keeldumine kaotav hääl, vaid vetomüür (EUR-Lex).

Komisjon pakkus 2028–2034 kululaeks, mida nimetatakse mitmeaastaseks finantsraamistikuks ehk EL-i siduvaks seitsme aasta eelarvepiiriks, 1,26% EL-i kogurahvatulust (European Commission). Selle rahaga peaks kaetama kaitsekulude viiekordne kasv, pandeemia ajal võetud laenude tagasimaksed, uus konkurentsivõime fond, põllumajandustoetused ja ühtekuuluvusraha ehk vaesemate piirkondade ja taristu rahastamine (ECFR). Kuus netomaksjat ütlevad, et hind on liiga kõrge. Nagu To Brief kirjutas eelmisel kuul, määrab see vaidlus piirkondliku arengu, põllumajandustulude ja jõuvahekorra riikide vahel, kes maksavad EL-i eelarvesse rohkem sisse, ning nende vahel, kes sõltuvad sellest rahast.

Miks ajastus loeb

Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa alustas 25. augustil pealinnade ringkäiku, et kaardistada valitsuste punased jooned enne oktoobris valmivat läbirääkimisraamistikku. See raamistik on kompromissidokument, mis hakkab poliitilisi positsioone tegelikeks arvudeks muutma (Euronews). Kuue riigi ühisavaldus tuli enne, kui Costa jõudis komisjoni numbri ümber hoogu koguda. See nihutas lähtepunkti.

Costa hoiatas Vilniuses, et juhid peavad aasta lõpuks kokkuleppele jõudma, muidu tekivad praeguse eelarve lõppedes rahastuslüngad põllumeestele, ettevõtetele ja tudengitele (Yeni Şafak). Tähtaja ületamisel kanduvad senised kululaed automaatselt edasi. Järsku langust ei tule, kuid uut kaitse- ja konkurentsivõime raha samuti mitte (European Parliament).

Igaühe „kärbe” jätab midagi puutumata

Kuus riiki tahavad väiksemat kogusummat. Sealt edasi hakkavad nende kaitstavad huvid üksteisega põrkuma. Austria kantsler Christian Stocker ütleb, et netomaksjad ei ole „EL-i pangaautomaat”, kuid tahab hoida Austria iga-aastast tagasimakset ja põllumajandustoetusi kärbete eest (Bundeskanzleramt Österreich). Rootsi nõuab, et tavalised kulud püsiksid umbes 1% kogurahvatulust, ning kaitseb aastas 8–11 mld Rootsi krooni suuruseid tagasimakseid (Riksdagen). Soome soovib madalamat ülempiiri, kuid lepib suuremate kaitsekuludega ja toetab osa uusi EL-i tasandi makse (Valtioneuvosto). Madalmaad tahavad selgemaid kulude valikuid, ent Hollandi koalitsioonipoliitika teeb põllumajanduseelarve avaliku kärpimise riskantseks (NOS).

„Kärpida mitusada miljardit” on lihtne lause. Raske lause ütleb, mille arvelt see tuleb. Seda ei ole ükski selle rühma riik seni kirja pannud.

Mida kärped tabaksid

Vahetuskaup on otsene. Kuus riiki tahavad väiksemat arvet. EL-i rahast sõltuvad riigid tahavad kaitsta kaitsekulusid, ühtekuuluvusraha ja põllumajandustoetusi. Näiteks Rumeeniale on heaks kiidetud 31,5 mld eurot ühtekuuluvustoetust transpordi, rohepöörde ja sotsiaalse kaasatuse jaoks (European Commission). See tähendab maanteid, veesüsteeme ja piirkondlikke töökohti. Rumeenia ja Hispaania on koondunud ühtekuuluvusraha kaitsvasse „Ühtekuuluvuse sõprade” rühma (G4Media, El País).

Komisjon püüdis seda kokkupõrget leevendada uute EL-i tasandi maksudega, alates süsinikupiiri tasudest kuni ettevõtete panuseni. Komisjoni hinnangul tooksid need sisse 58,5 mld eurot aastas ja rahastaksid uusi prioriteete ilma riikide sissemakseid suurendamata (European Commission). Need maksud ei ole aga raha, mida komisjon saab lihtsalt koguma hakata. Iga uus tuluallikas vajab nõukogus eraldi ühehäälset otsust ja kõigi liikmesriikide parlamentide ratifitseerimist. See annab pealinnadele ja parlamentidele teise koha, kus ettepanek blokeerida (European Parliament). Mitu kuuest riigist on juba skeptilised: Madalmaad on ettevõtete maksu vastu, Austria nõustub uute tuludega ainult siis, kui need ei suurenda tema koormust (Officiele Bekendmakingen, Parlament Österreich).

Ühehäälsus annab kuuele riigile mõjujõu, kuid sunnib neid näitama ka oma vastuolusid. Oktoobriks peab Costa raamistik panema nad tõestama midagi raskemat kui blokeerimine: et „mitusada miljardit” tähendab tegelikku kärpenimekirja, mitte lihtsalt odavamat pealkirja.