Kuus riiki nõuavad kärpeid, Soome kaitseb toetusi

Saksamaa, Madalmaad, Austria, Taani, Soome ja Rootsi soovivad kärpida Euroopa Komisjoni 2028.–2034. aasta eelarveettepanekut „mitmesaja miljardi euro võrra”. 28. septembril saadetud kirjas nõudsid nad, et kärbe kajastuks Iirimaa koostatavas eelnõus (Euronews, Irish Times). Kirjas ei nimetata, milliste programmide arvelt tuleks kärpida. Soome peaminister kaitseb juba oma riigi põllumajandustoetusi.

Kuue riigi juhid saatsid kirja Iirimaa peaministrile Micheál Martinile. Iirimaa juhib praegu valitsuste eelarveläbirääkimisi. Eesistuja ülesanne roteerub liikmesriikide vahel. Kirja ametlikku versiooni pole avaldatud, nii et selle sisu kohta on teavet väljaannetelt, kes kirja nägid.

Nõudmine on üldsõnaline. Euronewsi andmetel tahavad kuus riiki leida säästu igast eelarvevaldkonnast ning suunata raha kaitsele, konkurentsivõimele, innovatsioonile ja rände kontrollile. Kirjas ei nimetata täpset kärpesummat ega kärbitavat programmi. Sama kuue riigi 27. augusti ühisavalduses ei olnud kumbagi (Saksamaa valitsus).

Madalam lähtekoht ja kõigi vetoõigus

Iirimaa paneb lauale esimese eelarvearvu. Järgmisena koostab ta muudetud „läbirääkimisraamistiku” ehk töödokumendi, mis näitab eelarve võimalikku kogumahtu ja raha jaotust. Juhid arutavad seda 15.–16. oktoobri tippkohtumisel (Irish Times). Dublin oli juba 22. septembril palunud ministritel nimetada programmid, mida nad peavad esmatähtsaks (Iirimaa eesistumine).

Kuus riiki tahavad kärpida Euroopa Komisjoni ettepanekut eraldada seitsme aasta jooksul 1 763,1 miljardit eurot. Summa on arvestatud 2025. aasta hindades, et tulevane inflatsioon arvestusest välja jätta. See hõlmab ka ELi pandeemia taasterahastu laenude tagasimaksmist (Euroopa Parlament).

Iga valitsus saab lõpliku eelarve tagasi lükata. Otsus nõuab ühehäälsust, seega võib selle blokeerida iga 27 liikmesriigi valitsus (EUR-Lex). See vetoõigus annab kuuele riigile läbirääkimistel kaalu. Põllumajandus- ja regionaalrahast sõltuvad valitsused saavad samamoodi sügavale kärpele vastu seista. Eelarve peab heaks kiitma ka Euroopa Parlament, kelle seisukoht näeb ette Euroopa Komisjoni omast suuremat eelarvet.

Põllumajanduse ja piirkondade rahastamine on valdkonnad, kus kärbe võiks kõige rohkem tunda anda, kuigi kirjas neid ei nimetata. Euroopa Komisjoni kavandatud ühtne ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja kalandusfond moodustab eelarveettepanekust peaaegu poole. Ühtekuuluvusrahaga toetatakse vaesemaid piirkondi (Nõukogu). Poola arenguministeeriumi hinnangul saab riik üle 123 miljardi euro (Poola valitsus). See aitab mõista, miks Varssavi on juba sõnastanud oma läbirääkimiste punased jooned (To Brief).

Soome kaitseb põllumajandustoetusi

Mõned väljaanded nimetasid kirja „ultimaatumiks”. See sõna pärines anonüümselt diplomaadilt, mitte kirjast. Soome peaminister Petteri Orpo lükkas nimetuse tagasi. Tema sõnul ei taotle Soome põllumajandustoetuste kärpimist ning oma põllumajandusrahastuse osa kaitsmine on riigi üks keskseid eesmärke (Yle).

Orpo seisukohta on keeruline ühildada kirjaga, milles nõutakse kokkuhoidu kõigilt eelarvevaldkondadelt. Kui põllumajandus, üks suurimaid kuluvaldkondi, kärbetest säästetakse, tuleb raha leida programmidest, mida kuus riiki pole nimetanud. Üks allakirjutanu ei saa põllumajandust üksi kärbetest vabastada. Orpo on siiski avalikult sõnastanud, millist osa eelarvest Soome kaitseb.

Venitamine annaks kuuele riigile vähe. Kui 1. jaanuariks 2028 pole uut eelarvet kokku lepitud, kehtivad praeguse eelarve viimase aasta ülempiirid edasi, kuni uus eelarve vastu võetakse (EUR-Lex). Raha liiguks edasi. Uued kaitse- ja konkurentsivõimeprogrammid, mida kuus riiki ise toetavad, jääksid ootele.

Kuus riiki saavad suruda Iirimaa eelnõu väiksema eelarve poole. Et väiksem summa saaks kõigi 27 valitsuse heakskiidu ja Euroopa Parlamendi nõusoleku, peavad nad partneritele ütlema, milliseid programme ja kui palju kärbitakse.