Kuus riiki suruvad rafineerimismaksu

Kuue EL-i liikmesriigi rahandusministrid tahavad arutada naftafirmade erakorralise kasumi maksustamist. Saksamaa, Itaalia, Austria, Poola, Portugal ja Hispaania saatsid ühiskirja Iirimaale, kelle käes on EL-i nõukogu vahetuv eesistumine ehk kuue kuu pikkune ministrite kohtumiste juhtimine. Kirjas palutakse panna teema Dublinis toimuva rahandusministrite kohtumise päevakorda (Business Recorder/AFP, DW).

Saksamaa rahandusministri Lars Klingbeili algatatud kiri lähtub väitest, et naftafirmade kasum ja rafineerimismarginaalid on kasvanud kiiremini kui toornafta hind (Les Echos, n-tv). Päevakorrapunkt ei ole siiski maksuseadus. Praegu on laual arutelu taotlus, mitte õigusakt.

Miks kuus ministrit ei saa EL-i maksu kehtestada

EL-i maksuotsused vajavad ühehäälsust: nõus peavad olema kõik 27 liikmesriiki ning enne peab Euroopa Komisjon esitama ametliku ettepaneku (ELTL artikkel 113, ELTL artikkel 115). Iga valitsus saab otsuse blokeerida. Komisjoni ettepanekut ei ole ja avalikkuses ei ole ka õigusakti eelnõu (nõukogu otsustusprotsess).

Eeskuju on kuuel riigil olemas. EL võttis 2022. aastal vastu ajutise „solidaarsuspanuse” määrusega 2022/1854. See kohustas liikmesriike võtma fossiilkütusefirmadelt vähemalt 33% maksustatavast kasumist, mis ületas võrdlustaseme. Võrdlustase määrati 20% kõrgemaks kui ettevõtte eelmise nelja aasta keskmine kasum. Maks puudutas toornafta, maagaasi, söe ja rafineerimise ülejääkkasumit. See ei olnud liitripõhine kütusemaks. Praegune kiri soovib teadete järgi kasutada sama pretsedenti.

Maksu põhjendus algab rafineerimistehasest

Rafineerimismarginaal on vahe toornafta hinna ning sellest toodetud bensiini või diisli hinna vahel. Kui marginaal kasvab, kallineb kütus juba enne tanklasse jõudmist. EKP analüüs kirjeldas sama mustrit hiljutise hinnashoki ajal (EKP).

Bank Austria hinnangul oleks Austria kütusehind juulis olnud marginaali kasvu puudumisel umbes 10 senti liitri kohta madalam (Leadersnet). Barclaysi hinnangul olid Euroopa rafineerimismarginaalid tavapärasest viis kuni kuus korda kõrgemad; kasusaajate seas nimetati ka Austria OMV-d (Investing.com). See tähendab, et rafineerijad saavad teenida rohkem ka siis, kui toornafta hind ei tõuse sama kiiresti kui lõppkütuse hind.

Jaotus on sirgjooneline. Marginaali kasvuga kaotavad autojuhid. Võidavad naftafirmad ja nende aktsionärid. TotalEnergies ostis augusti keskel viie kauplemispäevaga tagasi ligi 1,6 miljonit aktsiat umbes 120 mln € eest (ZoneBourse). Riigid võidavad maksutulu, kui maks püsima jääb. Autojuhid võidavad ainult siis, kui maks on üles ehitatud nii, et ettevõtted ei saa seda hulgihindade kaudu tarbijale tagasi suunata.

Osa allakirjutanuid tegutseb juba eraldi

Portugal kiitis heaks ajutise 33% solidaarsuspanuse 2026. aasta naftasektori kasumile, mis ületab võrdlustaset. Mudel on otse laenatud EL-i 2022. aasta lahendusest (Xinhua, Jornal Economico). Poola proovis jõulisemat varianti: 60% maksu erakorraliselt kütusemüügikasumilt. Sellest loodeti koguda umbes 4 mld zlotti ning maks oleks puudutanud 20-30 ettevõtet, nende seas riigi kontrolli all olevat Orlenit. President Nawrocki blokeeris seaduse ja saatis selle põhiseaduskohtusse. Varssavi otsib nüüd möödapääsu: suurte energiafirmade ajutist tulumaksumäära võidakse 2027. aastal tõsta 30%-ni (Money.pl, Polsat News).

Silmatorkav puudujata on Prantsusmaa, TotalEnergiesi koduriik. Pariisis kehtib juba laiapõhjaline lisamaks suurfirmade kasumile. See puudutab umbes 300 ettevõtet ja peaks teadete järgi tooma tänavu 7,3 mld € (TF1 Info). Prantsusmaa maksustab suuri ettevõtteid niigi tugevalt, kuid ei ole liitunud sihitud naftamaksuga, mis puudutaks muu hulgas tema enda rahvuslikku suurfirmat.

Kas autojuht maksaks tegelikult vähem?

Ülejääkkasumi maks arvutatakse pärast arvestusperioodi ja ainult võrdlustaset ületavalt summalt. Seda ei lisata automaatselt igale liitrile nagu aktsiisi. Poola majandusteadlased kasutasid sama argumenti presidendi väite vastu, et maks jõuaks tanklahinda (Radio ZET). Samas saavad tugeva hinnakujundusjõuga ettevõtted marginaale hulgihindade kaudu taastada. Austria kogemus tanklahinna piiranguga näitas, et firmad võivad sekkumise mõju tasandada ajastuse ja enne meetme jõustumist tehtud hinnatõusudega (trend).

Maksu sisuline põhjendus on olemas: EKP ja turuandmed näitavad, et rafineerimismarginaalid on kasvanud rohkem, kui toornafta hind seletaks, ning osa naftafirmasid maksab selle raha aktsionäridele. Poliitika ise on aga alles ehitamata. Kuus ministrit ei tähenda 27 riigi ühehäälset toetust, õiguslik tekst ei määra veel maksukohustuslasi ega määra suurust ning ministrid on tuvastanud renditulu, kuid mitte lahendanud küsimust, kuidas takistada selle maksu jõudmist tagasi kütusehinda.