Õhutõrjekulud kuuekordistusid, kolmandik programme valmib 2030. aastaks

Euroopa riikide kulutused droonitõrjele ja väga lühimaa õhutõrjele (relvad, millega tõrjutakse droone ja rakette sihtmärkide lähedal) kasvasid 2024. ja 2025. aasta vahel kuuekordseks. Ent 2030. aastaks peaks tarne toimuma vaid umbes kolmandikus programmidest, selgub Euroopa Liidu piiratud levikuga hinnangust, millest kirjutasid kaks väljaannet (Euronews, Dossier Bruselas). ELi juhid arutavad hinnangut 15.–16. oktoobril (EDA). Avalikkus ei tea, millised programmid on graafikust maas ega miks.

Hinnang koostati valitsustele, mitte avaldamiseks. Mõlemad väljaanded esitavad samu arve, kuid ei nimeta programme, ütle, kui palju neid on, ega tuvasta neid ellu viivaid riike. Nimekirjata ei saa valitsusvälised osapooled kontrollida, kas mõlema väljaande kirjeldused käivad samade programmide kohta.

Arvude tähendust piirab veel kaks lünka. Kumbki väljaanne ei selgita, kas „tarne“ tähendab varustuse üleandmist, armee vastuvõttu või lahinguvalmidust. Kuuekordne kasv näitab kulutuste suurenemist, kuid kumbki käsitlus ei anna võrdluseks summat eurodes. Seega ei selgu, kui palju rohkem süsteeme tegelikult tööle hakkab.

Hange on alles esimene samm

Eelarve võimaldab sõlmida lepingu, kuid sellele järgneb varustuse katsetamine ja ohutuse kinnitamine ning meeskondade väljaõpe. Süsteem tuleb ühendada ka andurite ja juhtidega, kes otsustavad, kas droon on vaenulik. 6. oktoobril hoiatas Euroopa Kaitseagentuur, kus ELi valitsused koordineerivad kaitseplaneerimist, et lasketiire, katsevarustust, kokkulepitud töökorraldust ja oskustöötajaid napib. Agentuuri hinnangul võtaks piisava hulga uute katsekeskuste rajamine 2030. aastaks liiga kaua aega (EDA).

Hispaania näide näitab, kui pikk see protsess on. Valitsus kiitis 2024. aasta juunis heaks 14 ARACNE droonitõrjesüsteemi ostu, mille hinnanguline maksumus oli 30,24 mln € (La Moncloa). 2026. aasta oktoobriks oli armee õhutõrjeüksus saanud kätte esimese varustuse ja katsetanud selle segamisfunktsiooni. Droonide füüsilist hävitamist katsetatakse hilisemas õppuses, mille kuupäeva pole avaldatud (Defensa y Seguridad). Allikad ei anna lubatud tarnekuupäeva, mistõttu näitab juhtum protsessi pikkust, mitte tõendatud viivitust.

Saksamaa näide toob esile teise probleemi: väljastpoolt on tarneaega raske kontrollida. Bundeswehr tellis 19 Skyranger 30 õhutõrjesoomukit, millest üks on mõeldud katsetamiseks (Bundeswehr). Bundeswehri hankeamet ootab nüüd seeriatarnete algust 2027. aasta keskpaigas, mitte 2026. aasta keskpaigas (t-online). Tootja Rheinmetall vaidleb vastu väitele, et tarne hilineb terve aasta. Ettevõtte sõnul lükkas tellija soovitud muudatus graafikut edasi vähem. Kui ostja ja müüja tarneajas kokku ei lepi, on avalikkusel seda raske kontrollida.

Kes tellib, kes maksab, kes kaitseb

Poola näitab, kui kiiresti saab valitsus tegutseda, kui ta selleks otsustab. 30. jaanuaril 2026 sõlmis Poola relvastusamet riikliku droonitõrjesüsteemi lepingu netosummas umbes 15 mld zlotti (Polish government). Tarnija on Poola kontserni PGZ ja Norra Kongsbergi juhitav konsortsium. Varustuse tellib ja kasutusele võtab Varssavi, suurem osa rahast tuleb aga SAFE-i laenudest. SAFE on ELi kaitsevaldkonna laenukava.

Selline tööjaotus kehtib kogu Euroopas. Valitsused tellivad varustuse ja võtavad selle kasutusele, ELi laenud aitavad selle eest maksta ning Euroopa Kaitseagentuur tuvastab kitsaskohad. ELi laen ei muuda riiklikku hanget Euroopa ühiseks kaitseks.

Euroopa ühine ettevõtmine on seni olemas peamiselt paberil. 28. septembril määrasid ELi riigid DECODERi ühiseks drooni- ja droonitõrjeprojektiks, mille hinnanguline maht aastani 2033 on 3,5–5 mld € (Council decision). See on kavandatav summa, mitte eraldatud raha ega tellitud varustus. Otsus ega siin viidatud pressikajastus ei seo DECODERit prognoosiga, mille järgi jõuab tarne 2030. aastaks kohale vaid kolmandikus programmidest. Samuti ei anna need alust hinnata, kas osalejad hakkavad midagi ühiselt ehitama või kasutama.

Kui lekitatud lõik on täpne, jääb suur osa Euroopa kulutuste kasvust hoolimata programmidest 2030. aastaks tarnimata. Ainult Euroopa Kaitseagentuur ja hinnangut näinud valitsused saavad öelda, millised programmid need on ja mida „tarne“ tähendab. Enne järgmise nädala kohtumist võlgnevad nad avalikkusele nii nimekirja kui ka selle mõiste selgituse.