Slovakkia võlakoorem jõuab 74%ni

Slovakkia on pärast Robert Fico naasmist võimule 2023. aasta lõpus kärpinud kulusid ja tõstnud makse kolmel korral. Riigi sõltumatu eelarvenõukogu hinnangul pole sellest piisanud. Võlakoormus liigub tasemele, mida väikesel euroala majandusel on raske tagasi pöörata, sest Slovakkial pole oma valuutat, mida nõrgemaks lasta.

Avalik võlg ehk riigi koguvõlg kasvab praeguselt 61,4 protsendilt SKP-st ilma lisasammudeta 2029. aastaks 74 protsendini. Aastane puudujääk ehk vahe riigi kulude ja tulude vahel ületab 2027. aastast 5 protsenti SKP-st ning jõuab kaks aastat hiljem 5,7 protsendini (Denník N, Aktuálně.cz). See on selgelt üle EL-i 60 protsendi SKP-st võlaviite, mida liidu eelarvereeglid käsitlevad korras riigirahanduse ülempiirina (Euroopa Komisjon).

Prognoos pärineb Slovakkia eelarvevastutuse nõukogult RRZ, mis hindab valitsuse rahandusplaane sõltumatult. Nõukogu hinnangul on liiga optimistlikud ka valitsuse enda eesmärgid hoida puudujääk 2028. aastani umbes 4,1–4,2 protsendi juures SKP-st. Selle vahe sulgemiseks oleks vaja ligikaudu 1,2 miljardit eurot lisameetmeid 2027. aastal ja veel 1,0 miljardit eurot 2028. aastal.

Euro kasutamine tähendab, et Slovakkia ei saa võla vähendamiseks oma valuutat devalveerida ega ise intressimäärasid määrata. Rahapoliitikat teeb kogu euroalale EKP, mitte Bratislava vajaduste järgi (EKP). Valitsuse peamised hoovad on seetõttu maksud ja kulud. Sisuline küsimus on, kas arve maksavad majapidamised, töötajad, pensionärid või avalikud investeeringud.

Kolm paketti pole võlaringist välja toonud

Iga aasta puudujääk lisandub võlale. Kui võlg kasvab, suurenevad intressimaksed. Need jõuavad järgmise aasta eelarvesse kuluna, mis paisutab puudujääki. See sunnib riiki uuesti laenama ja kasvatab intressikulu veelgi. Kolm kärbete ja maksutõusude vooru on seda protsessi aeglustanud, kuid mitte ümber pööranud (Denník N).

Iga venitatud aasta nihutab suurema osa eelarvest avalikelt teenustelt võla teenindamisele ning jätab vähem raha tervishoiule, haridusele ja taristule. Majanduskasv ei paku lihtsat väljapääsu: analüütikute hinnangul kasvab Slovakkia SKP tänavu umbes 0,8 protsenti (Startitup). Sellise tempoga ei kasva majandus võlast välja. Kui SKP ehk riigis loodud kaupade ja teenuste koguväärtus suureneb vaevu, liigub võla suhe SKP-sse ülespoole ka siis, kui puudujääk enam ei laiene.

Kes maksab järgmise vooru

Slovakkia on juba EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, millega survestatakse valitsusi viima puudujääk alla 3 protsendi SKP-st (Euroopa Komisjon). Uuendatud eelarvereeglid annavad riikidele võla järkjärguliseks vähendamiseks rohkem aega, kuid nõuavad usutavat mitmeaastast plaani (Fondation Robert Schuman). RRZ lähistsenaarium ütleb, et Slovakkial sellist plaani veel ei ole.

Järgmise paketi ülesehitus on olulisem kui kogusumma. Üle miljardi euro suurune täiendav konsolideerimine võib tulla kõrgematest tarbimismaksudest, mis löövad kõige valusamalt väiksema sissetulekuga majapidamisi. See võib tulla avaliku sektori palgakülmutusest või pensionimuudatustest, mis vähendavad pensionäride ostujõudu. Samuti võib see tulla investeeringute kärpest, kuigi neid vajab majandus tulevaseks kasvuks. Iga valik tabab eri rühmi ja tasuta lahendust ei ole. Fico valitsus on seni toetunud peamiselt maksutõusudele. Alles jäävad valikud on poliitiliselt raskemad, sest need vähendavad otse sissetulekuid või nähtavaid avalikke teenuseid.

Tšehhi meedia käsitleb Slovakkiat hoiatusena. Tšehhi avalik võlg oli 2025. aastal 44,3 protsenti SKP-st, Slovakkial 61,4 protsenti. Puudujääk oli vastavalt 2,1 protsenti ja 4,5 protsenti (Aktuálně.cz). Vahe on piisavalt suur, et Prahat murelikuks teha, kuid piisavalt väike, et näidata, kui kiiresti võivad Kesk-Euroopa riigirahanduse näitajad halveneda.

Slovakkia probleem on praegu usaldusväärsus, mitte turupaanika. Laenukulud pole järsult tõusnud. Ent kolm kokkuhoiupaketti pole võlajoont allapoole painutanud ning iga tegevusetu aasta lisab intressikulu. Järgmine pakett peab ütlema, kes selle kinni maksab.