Slovakkia riskib metsavaidluses taasterahaga

Põllumajandusminister Richard Takáč väidab, et Euroopa raha pole ohus. Valitsus kinnitas nelja rahvuspargi tsoonid ja tema sõnul puudutab see üksnes metsade haldamist (Aktuality). Sama valitsuse keskkonnaministeeriumi riigisekretär Filip Kuffa tunnistab aga, et Euroopa Komisjonil võib tekkida vastuväiteid (Topky). Tema hinnangul jätavad uued reeglid tegeliku otsustusõiguse riiklikele metsaettevõtetele, mitte rahvusparkide administratsioonidele.

See vahe pole formaalne. Slovakkia rahvusparkide reform on üks riigi taaste- ja vastupidavuskava vahe-eesmärkidest. Sellise kava alusel saab iga EL-i liikmesriik pandeemiajärgsest taasterahast raha ainult siis, kui kokkulepitud reformisammud on tehtud. RRF ehk EL-i 650 miljardi euro suurune taasterahastu toimib tulemuspõhiselt: komisjon vabastab maksed pärast seda, kui on kontrollinud, kas vahe-eesmärgid on täidetud (EUR-Lex, European Commission). Kui komisjon leiab, et Slovakkia lahendus ei vasta lubatule, võib järgmise makse peatada või seda vähendada.

Kes metsi tegelikult kontrollib

Vaidlus ei käi selle üle, kas Slovakkia võttis eeskirjad vastu. Ta võttis vastu neli eeskirja. Küsimus on selles, kelle käes on rahvusparkide piirides tegelik võim.

Riiklikud metsaettevõtted on ärilised tegutsejad, kes raiuvad metsa ja müüvad puitu. Praegu haldavad nad suuri alasid Slovakkia rahvusparkides, sealhulgas põlismetsi, mida EL-i elurikkuse kohustused peaksid kaitsma. Reformi mõte oli viia see kontroll rahvusparkide administratsioonide kätte, kelle ülesanne on kaitsta looduskaitselisi eesmärke, mitte metsatulu. Teadlased ja looduskaitseühendused väidavad, et valitsuse kinnitatud tsoonid on peamiselt kosmeetilised ega anna piisavalt põlismetsi rangeima kaitse alla (Denník N).

Need on poliitilised hinnangud, mitte komisjoni otsused. Avalikult kättesaadavate andmete järgi ei ole EL ametlikult peatanud Slovakkia makseid rahvusparkide tsoonide tõttu. Euroopa Kontrollikoda kirjeldab hindamist tõenduspõhise protsessina: riik esitab maksetaotluse, komisjon kontrollib tingimuste täitmist ja võib raha täielikult või osaliselt kinni pidada, kui tingimused pole täidetud (European Court of Auditors). Kaheksanda maksetaotluse puhul pole sellist avalikku kontrolli veel toimunud.

Brüssel maksab veel, aga aeg surub peale

Slovakkia sai hiljuti heakskiidu kuuendale ja seitsmendale RRF-i maksele, mille väljamaksmine oli varem veninud. Kokku on nende maht 1,2 miljardit eurot (Denník N). Kõik RRF-i vahe-eesmärgid peavad olema täidetud ja lõppmaksed taotletud 2026. aasta augustiks (EUR-Lex). Tähtaeg paneb surve alla mõlemad pooled: Slovakkia vajab raha, komisjon peab aga näitama, kas ta suudab eristada sisulist reformi linnukese tegemisest.

Tšehhi meedia on paigutanud loo laiemasse valitsemiskvaliteedi raamistikku. Euroopa Parlament on suurendanud survet Slovakkiale õigusriigi küsimuste ja EL-i raha väidetava väärkasutuse tõttu, mistõttu jõuab teema Tšehhi lugejani eelkõige institutsiooniliste standardite, mitte metsapoliitika kaudu (Aktuálně.cz). Mujal Euroopa ajakirjanduses pole juhtum seni kujunenud ametlikuks EL-i vaidluseks.

Komisjon peab vastama küsimusele, mis puudutab kõiki taastekavaga liikmesriike: kas valitsus saab vahe-eesmärgi paberil täita, jättes vana võimustruktuuri sisuliselt alles? Kui Slovakkia eeskirjad läbivad kontrolli hoolimata kriitikute väitest, et reform on tühi, annab see teistele keeruliste reformidega maadlevatele valitsustele signaali, et latt pole kõrgel. Kui komisjon makse peatab või seda vähendab, näitab Brüssel, et raha saab kinni hoida ka siis, kui reformi vorm on olemas, aga sisu puudub.

Enne kui rahastamisriski saab faktina käsitleda, on puudu kolm asja: Slovakkia kokkulepitud vahe-eesmärgi täpne tekst koos kontrollikriteeriumidega; tsoonieeskirjade lõplik avaldatud tekst, eriti haldusõigust puudutavad sätted; ning komisjoni hinnang kaheksandale maksetaotlusele. Kuni hinnangut pole, on Takáči seisukoht menetluslikult kaitstav. Kuffa tunnistus samast valitsusest, et taastekava tingimused ei ole tema hinnangul täidetud, muudab aga metsavaidluse küsimuseks sellest, kui tõsiselt EL-i suurim rahastamisvahend oma raha eest lubatud reforme jõustab.