Slovakkia parkide tsoneering seab raha ohtu

Slovakkia rahvusparkide tsoneerimine näitab, kas Euroopa Komisjon maksab reformi eest, mis võib jääda sisult paberile. Valitsus kinnitas 1. juulil nelja rahvuspargi tsoneerimiskavad (Aktuality). See oli üks Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava vaheetappe. Kava toimib sisuliselt tulemuslepinguna: EL-i raha makstakse välja alles siis, kui komisjon on kontrollinud kokkulepitud reformide täitmist. Kui komisjon leiab, et tsoneerimine ei vasta kokkuleppele, võib Slovakkia kaheksanda maksetaotluse 735 mln € ulatuses osaliselt peatada (Denník N). Kui vaidlus kandub viimasesse maksetaotlusse, kasvab riskisumma umbes 1,2 mld euroni Slovakkiale eraldatud 6,4 mld eurost (Euroopa Komisjoni Slovakkia esindus).

Taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF, EL-i pandeemiajärgne reformifond, lõpeb kindla õigusliku ajakava järgi. Kõik vaheetapid peavad olema täidetud 31. augustiks 2026, lõplikud maksetaotlused tuleb esitada 30. septembriks ning kasutamata raha tagastatakse pärast 31. detsembrit automaatselt (EUR-Lex, Gov.si).

Kes kontrollib metsa

Slovakkia algses taastekavas lubati, et riigile kuuluv maa rahvusparkides liigub riikliku metsaettevõtte Lesy SR-i alt pargivalitsuste kätte. Metsade majandamise üle pidid hakkama otsustama pargid, mitte puidutootjad.

Koos tsoneerimismäärustega võttis valitsus aga vastu otsuse, mis kriitikute hinnangul tühistab selle ülemineku sisuliselt. Riigisekretär Filip Kuffa tunnistas, et otsus võib tähendada olukorda, kus maa antakse formaalselt pargivalitsustele, kuid jääb Lesy SR-i operatiivse kontrolli alla (Topky). Keskkonnaminister Tomáš Taraba väitel lähevad nii omand kui ka haldus „täielikult” parkidele. Slovakkia Teaduste Akadeemia asus valitsuse suhtes kriitilisele seisukohale: selle hinnangul eiras tsoneerimine teadussoovitusi ja jättis põlismetsad range kaitse alt välja (Denník N).

Siin käivitub RRF-i tagasipööramise keeld. Brüssel võib uue raha kinni pidada, kui riik muudab vaikselt tagasi reformi, mille eest ta on juba raha saanud. Slovakkia sai kolmanda makse 2023. aastal muu hulgas rahvusparkide algse reformi eest. Kui komisjon loeb valitsuse lisatud otsuse varasema kohustuse tagasipööramiseks, on tal õigus peatada järgmised väljamaksed (EUR-Lex).

Brüssel on seda varem teinud

Slovakkia puutus sama mehhanismiga kokku juba tänavu. Komisjon hoidis kinni kuuendat makset, mille väärtus oli 590 mln €, sest valitsus liikus vilepuhujate kaitse ameti kaotamise suunas. Amet oli loodud taastekava rahaga. Slovakkia taganes ja jättis ameti alles (STVR, Bloomberg).

Hispaania näide kinnitab, et osaline peatamine pole erandlik abinõu. Brüssel kiitis sel nädalal heaks 64 eesmärki Hispaania kuuenda makse 67-st eesmärgist ning pidas ülejäänu eest kinni 537 mln € (El País).

Kes võidab, kes kaotab

Lühikeses vaates võidavad metsamajanduse huvid. Kui Lesy SR säilitab rahvusparkide metsades tegeliku kontrolli, jääb alles stiimul raiemahtu hoida. Metsandussektori allikad on hoiatanud, et tegelik maa üleandmine võib tuua töökohtade kadumise piirkondades, kus metsaraie on oluline tööandja (Lesmedium). See on päris probleem. Ent kui metsa haldajad vastutavad eeskätt raietulude, mitte elurikkuse eesmärkide eest, on rahvuspargid olemas juriidiliselt, mitte tegelikus majandamises.

Makse peatamise kaotajad on laiem ring. Slovakkia riigieelarvest jääb oodatud tulu puudu. Taastekava rahast sõltuvad kohalikud projektid kaotavad planeerimiskindluse. Euroopa Keskkonnaagentuur on märkinud, et Slovakkia võttis kaitsealade reformid vastu 2023. aastal, kuid süsteemis püsisid nõrkused, mis vajavad lisameetmeid (EEA).

Slovakkia meedias ringlev 1 mld € ei ole komisjoni otsus. See on riskilagi: summa, mis võib halvimal juhul vaidluse alla sattuda, mitte juba kaotatud raha (Euroopa Komisjoni Slovakkia esindus, Aktuality). Komisjon ei ole juuli tsoneerimispaketi hinnangut veel avaldanud. Kui Brüssel lepib formaalse vastavusega, on tagasipööramise keeld nõrgem, kui RRF-i reeglid lubavad arvata.