Slovalco käivitub riigitoega uuesti

Slovalco alumiiniumitehases Žiar nad Hronomis lülitati sel nädalal sisse esimesed elektrolüüsivannid. Esmatootmine seisis kolm aastat, sest elektrihinna tõus muutis selle majanduslikult mõttetuks. Taaskäivitus on oluline ka väljaspool Slovakkiat: see näitab, millise kokkuleppe peavad Euroopa valitsused energiamahuka tööstuse hoidmiseks tegema. Vaja on odavat elektrit, CO₂-kulu hüvitamist ja toetust, millel pole selget lõpptähtaega.

75 000 tonni, mitte 175 000

Slovalco toob tagasi 75 000 tonni aastast tootmist. Tehase koguvõimsus on umbes 175 000 tonni ning investeering ulatub vähemalt 100 mln €-ni. Ülejäänud 100 000 tonni sõltub elektrilepingutest, mida veel ei ole, ja tingimustest pärast 2030. aastat.

Peaminister Robert Fico esitles taaskäivitust sammuna, mis taastab kuni 17% Euroopa primaaralumiiniumi tootmisest. See arv põhineb Slovalco täisvõimsusel, mitte praegu kinnitatud 75 000 tonnil, ning võrdleb seda ainult EL-i primaaralumiiniumi tootmisega. Viimane on sulatustehaste sulgemise järel langenud umbes 950 000 tonnini aastas. Laiem Euroopa toodang oli 2026. aasta esimesel poolel umbes 3,6 mln tonni. Mõlema võrdlusbaasi puhul on esialgne taaskäivitus poliitilisest sõnumist väiksem.

Odav elekter muutub tööstuspoliitikaks

Primaaralumiiniumi tootmine tähendab uue metalli valmistamist maagist elektrolüüsi abil, mitte vanametalli ümbertöötamist. See neelab elektrit: ühe tonni tootmiseks kulub umbes 14 megavatt-tundi ning elektrikulu moodustab tavaliselt 30–40% tootmiskulust. Seetõttu pannakse sulatustehased hinnatõusu ajal esimesena kinni ja ilma riigi abita tulevad need tagasi viimasena.

Slovalco sai tuge kahest kanalist. Esiteks sõlmiti pikaajaline tarneleping Vodohospodárska výstavbaga, Slovakkia riikliku hüdroenergiaettevõttega. Leping annab tehasele ligikaudu 100 MW stabiilset ööpäevaringset elektrit. Sulatustehast ei saa odavalt sisse ja välja lülitada, mistõttu vajab see baaskoormuse elektrit turuhinnast madalama hinnaga. Tegelik hind ei ole avalik: riigiettevõte liigitas lepingu mahud ja hinnad ärisaladuseks.

Teiseks muutis Bratislava korda, millega hüvitatakse sulatustehastele elektrihinda kanduvat CO₂-kulu. Elektritootjad arvestavad EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi ehk ETS-i lubade hinna hulgihinda sisse. See teeb elektri suurtele tarbijatele kallimaks ka siis, kui nende enda tootmine lisaks heidet ei tekita. Euroopa Komisjon kiitis Slovakkia uuendatud skeemi heaks juulis: programmi eelarve kasvas peaaegu kolm korda, 250 mln €-lt 710 mln €-ni, ning riik võib katta senise 75% asemel 80% abikõlblikest kuludest. Lisaks sai Slovalco leevendust tuumafondi tasust ja muudest maksudest (Teraz). Slovakkia meedia hinnangul maksab tööstuse toetamine keskkonnafondi kaudu umbes 75 mln € aastas.

Slovakkia ei ole erand. Samal perioodil lubas komisjon sarnased CO₂-kulu hüvitamise skeemid Tšehhile, Prantsusmaale, Hollandile, Austriale ja Hispaaniale (Brussels Times). Hispaanias käivitas Alcoa San Cibraó 2026. aasta aprilliks uuesti kõik 512 elektrolüüsivanni ja säilitas üle 1 000 töökoha, kuid tehase pikaajaline püsimine sõltub endiselt ehitamata tuuleparkidest ja 72 mln € suurusest oodatavast CO₂-hüvitisest. Saksamaa majandusministeeriumi hinnangul aitavad odavamad tööstuselektri hinnad hoida tarnijaid, tehaseid ja oskustööd riigis. Kriitikute väitel on senine mõju väike: ARD kirjutas, et üks skeem langetaks näidisettevõtte elektrihinna 18 sendilt 17,6 sendini kilovatt-tunni kohta.

Kes võidab, kes maksab

Võitjad on selgelt piiritletud. Slovalco enamusomanik, Norra alumiiniumigrupp Hydro 55,3% osalusega, ja kaasomanik Penta Investments saavad seisnud vara uuesti tootma. Žiar nad Hronomis säilib üle 200 töökoha. Allavoolu töötlev tööstus saab Euroopa primaarmetalli allika olukorras, kus import katab 70–80% EL-i nõudlusest.

Kulud jaotuvad maksumaksjate ja kliimapoliitika eelarvete vahel. CO₂-kulu hüvitamine suunab ETS-i lubade oksjonitulu eemale rohepoliitika rahastamisest või puudujäägi vähendamisest. Riiklik elektriettevõte seob elektri avalikustamata tingimustel, loobudes tulust, mida sama energia võiks anda avatud turul. See ei ole ühekordne investeering, vaid korduv kulu.

Slovalco juhtum näitab, et tootmise saab tagasi tuua, kui riik jääb elektrikulu katma. Omanikud tunnistavad sama loogikat oma otsustega: tehase teist poolt nad ilma uue garantiiringita käima ei pane.