Janša lubab Sloveenia saatkonna Jeruusalemma kolida

Janez Janša lubab peatada Sloveenia Palestiina riigi tunnustuse ja viia riigi saatkonna Tel Avivist Jeruusalemma. Kui ta selle ellu viib, oleks Sloveenia esimene EL-i liikmesriik, mis kalduks avalikult kõrvale liidu aastakümneid püsinud diplomaatilisest seisukohast Jeruusalemma staatuse kohta. Lubadusest kirjutas Israel Hayom intervjuu põhjal ning seda vahendasid piirkondlikud väljaanded (Net.hr, Index.hr). Tegu on poliitilise lubaduse, mitte valitsuse otsusega. Ent juba lubadus näitab EL-i välispoliitika nõrka kohta: Jeruusalemma küsimuses püsib ühine joon ainult seni, kuni kõik pealinnad seda vabatahtlikult järgivad.

Mida EL-i seisukoht ütleb

EL-i nõukogu, kus liikmesriikide valitsused välispoliitikat koordineerivad, lähtub sellest, et Jeruusalemma staatus tuleb lahendada läbirääkimistel ning linn peab tulevikus olema nii Iisraeli kui ka Palestiina riigi pealinn. Pärast seda, kui Washington tunnustas 2017. aastal Jeruusalemma Iisraeli pealinnana, lisas nõukogu, et liikmesriikide saatkonnad peaksid jääma Tel Avivi kuni lõpliku kokkuleppeni.

Sellel seisukohal puudub jõustamismehhanism. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika, EL-i ühise diplomaatia raamistik, eeldab ühehäälsust: iga liikmesriik saab ühise sammu blokeerida. Saatkondade asukoha üle otsustavad liikmesriigid ise (EUR-Lex). Sloveenia saatkonna kolimine ei kirjutaks EL-i poliitikat ümber. See näitaks midagi poliitiliselt ebamugavamat: kokkulepe on valikuline.

Tšehhi piir, mille Janša ületaks

Kõige selgem võrdlus on Tšehhi, EL-i järjekindlaim Iisraeli-meelne liikmesriik. Praha avas 2018. aastal Jeruusalemmas „Tšehhi Maja”, mis toimib kultuuri- ja kaubandusplatvormina, kuid akrediteeritud saatkond asub endiselt Tel Avivis (Tšehhi välisministeerium, Tšehhi välisministeeriumi teade Tšehhi Maja kohta). See lahendus võimaldab näidata lähedust Iisraeliga, lõhkumata formaalselt EL-i konsensust.

Janša plaan jätaks sellise vahevormi kõrvale. Täiemahuline saatkonna kolimine muudaks Praha piiratud sümboolika pretsedendiks. Teised Iisraeli-meelsed valitsused saaksid seejärel küsida: kui Ljubljana tegi seda, miks meie ei või?

Kes kaotab

Suurim kahju tabaks liikmesriike, kes püüavad Palestiina tunnustamist muuta EL-i ühiseks survevahendiks. Selgeim näide on Iirimaa. Dublin liigub kahel tasandil: ta tahab kehtestada riiklikke piiranguid kaubandusele Iisraeli asundustega ning samal ajal survestab EL-i tegutsema kogu ühtsel turul. RTÉ teatel väidab Dublin, et vähemalt 17 liikmesriiki tahab Euroopa Komisjonilt kaubandusettepanekuid. Hispaania tegutseb sarnasel suunal, sidudes kahe riigi lahenduse diplomaatia EL-is laiema koalitsiooniehitusega väljaspool liitu (Hispaania välisministeerium).

Mõlemad strateegiad eeldavad, et EL-i ühine joon paistab veel usutav. Sloveenia saatkonna kolimine ei oleks Dublinile ja Madridile lihtsalt poliitiline vastuseis. See nõrgestaks nende keskset väidet, et Brüssel suudab Iisraeli suhtes ühist hooba hoida.

Suveräänsusliin

Ungari näitab poliitilist keskkonda, kuhu Janša liiguks. Budapest ei ole oma saatkonda Jeruusalemma viinud, kuid on järjekindlalt nõrgestanud EL-i ühist keelt Iisraeli küsimuses. HVG kirjutas, et Ungari jäi üksi kõrvale EL-i ühisest üleskutsest relvarahuks, ning EL-i saadik Iisraelis on tunnistanud, et ettepanekud takerduvad, sest 27 liikmesriiki pole ühel meelel (The Media Line). Euronews kirjeldas Iisraeli-Palestiina teemat juba laiemalt vaidlusena selle üle, kuidas EL üldse välispoliitikat teeb.

Janša samm annaks sellele leerile uue tööriista: tõendi, et liikmesriik saab saatkonnanormi füüsiliselt murda ja jääda samal ajal EL-i sisse. Ungari blokeerib ühist sõnastust. Sloveenia looks kohapeal uue fakti.

Puuduv tõendus

Avaldatud ei ole valitsuse määrust, koalitsioonilepet, parlamendihääletust ega välisministeeriumi nooti. Seni põhinevad teated Janša väljendatud kavatsusel (Klix, Kurir), mitte ellu viidud riiklikul otsusel. Saatkonna kolimine nõuab raha, dokumente ja diplomaatilist korraldust, mille olemasolu ükski allikas pole kinnitanud.

Lubaduse ja teostuse vahe määrab, kas sellest saab sisepoliitiline kauplemisvahend või tegelik murdekoht. Lahtine küsimus on, kas see jääb kampaaniasõnumiks või saab sellest esimene EL-i saatkonnakolimine, millele teised saavad hiljem viidata.