Smugeldajate vahistamised täidavad Horvaatia vanglaid

Horvaatia linnades Bosnia ja Serbia piiri ääres täituvad vanglad rändajate smugeldamises süüdistatutega, kelle seas on ka 19-aastaseid. EL-i välispiiri maastikku märgivad mahajäetud kaubikud ja äravisatud riided (Vecernji). Ülerahvastatus näitab Euroopa piiripoliitika tagumist hinda: eesmärgid seatakse Brüsselis, kuid sundtäitmise kulu jääb riiklikele justiitssüsteemidele, mida selliseks koormuseks ei kavandatud.

Kui Horvaatia liitus 2023. aastal Schengeni alaga, muutusid tema piirid Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Montenegroga EL-i ühiseks välispiiriks (Council). EL-i õigus nõuab igalt liikmesriigilt ebaseadusliku riiki sisenemise või transiidi hõlbustamise kriminaliseerimist ning karmimaid karistusi, kui mängus on organiseeritud kuritegevus (Directive 2002/90/EC · Framework Decision 2002/946/JHA). Frontex ja Europol annavad operatiivtuge ja luureinfot, kuid nad ei anna prokuröre, kohtusaale ega vanglakohti (Frontex Regulation 2019/1896). Kriminaalmenetluse raskus langeb riiklikele süsteemidele.

Sama surve, eri murdekohad

Horvaatia vanglad on kõige nähtavam sümptom, kuid sama muster ulatub üle Lääne-Balkani rändetee. Austrias hoiatasid kõigi nelja kõrgema piirkonnakohtu presidendid, et ringkonna- ja piirkonnakohtute töökoormus on ligikaudu 120%, samal ajal kui personal pole kasvanud (MeinBezirk). Austria vanglate täituvuseks teatati üle 108%; Innsbrucki kirjeldati tugevalt ülerahvastatud ja alamehitatud vanglana (oe24). Siseminister Gerhard Karner põhjendab paindlikku piirikontrolli sellega, et smugeldajad võetakse „käibelt maha” (Krone). Vahistamisele järgnevatest kuludest räägitakse vähem.

Saksamaa hoiab sisepiirikontrolli vähemalt 2026. aasta septembrini, kuigi EL-i uus ühine varjupaigasüsteem jõustus 12. juunil (Tagesschau). Baieri föderaalpolitsei registreeris alates 2025. aasta maist üle 9 000 loata piiriületuse ja vahistas 562 väidetavat smugeldajat (Bundespolizeidirektion München). Õiguseksperdid küsivad, kas mõju rändele kaalub üles kahju Schengenile, piiriülesele kaubandusele ja politseieelarvetele (Beck-aktuell).

Rahaline surve paistab selgelt Itaalias. Friuli-Venezia Giulias viitavad ametnikud umbes 1,5 miljonile kontrollile ja 280 vahistamisele ebaseadusliku rände hõlbustamise eest kahe ja poole aasta jooksul. Määruse eelnõu näeb ainuüksi immigratsioonikohtute personalile ette ligi 20 mln € aastas (PublicPolicy). Kohtud ja vanglakohad maksavad ning keegi peab selle arve tasuma.

Kontroll liigub piirilt sisemaale

Sloveenia näitab, mis juhtub siis, kui piiripunktid kaovad. Ljubljana lõpetas 11. juunil sisemise Schengeni kontrolli Horvaatia ja Ungari piiril, kuid politsei peadirektori kohusetäitja Danijel Lorbeku sõnul on ebaseaduslikud piiriületused tänavu kasvanud üle 60% (Siol). Valitsus suunas politseinikke mobiilsetesse patrullidesse ja rändepakti rakendamise ettevalmistusse, kuid rakendusseadus on seni vastu võtmata (Dnevnik). Nähtavad kontrollpunktid kadusid. Politseitöö surve nihkus sisemaale.

Kõik rändetee riigid avaldavad eesliini näitajaid: kontrolle, sisenemiskeelde, vahistamisi, väljasaatmisotsuseid. Need arvud on poliitiliselt kasulikud, sest annavad signaali kontrollist. Ükski valitsus ei avalda tervet ahelat: mitu smugeldamisjuhtumit jõuab prokuratuuri, kui kaua süüdistatavad eelvangistuses istuvad, kui suure osa kohtute tööplaanist ja vanglakohtadest need juhtumid võtavad ning mis see kõik maksab.

EL-i rändepakt, 12. juunil jõustunud määruste pakett, seda lünka ei sulge. Solidaarsusmehhanism pakub ümberpaigutamist, rahalist panust või personalituge, kuid ei hüvita riiklike kohtute ja vanglate kulu (European Commission). Poola kasutab seda lünka otse: Varssavi väidab, et maksab juba piisavalt idapiiri kaitsmise ja ukrainlaste vastuvõtmise eest, ning keeldub 2026. aastani kehtiva ajutise erandi alusel ümberpaigutamistest ja solidaarsusmaksetest (MSWiA). Nähtamatuks jäävaid jõustamiskulusid on kõige raskem jagada.

Kuni EL-i institutsioonid ei hakka tagumisi kulusid mõõtma, saavad valitsused näidata piiril jõustamise edu, samal ajal kui selle taga olevad justiitssüsteemid neelavad arvet, mida keegi ei eelarvesta ega auditeeri. Horvaatia on praegu kõige loetavam näide, kuid ükski Lääne-Balkani rändetee riik ei avalda andmeid, mis seoksid piirivahistamised vanglate täituvusega. Kõige olulisem ahel on see, mida keegi ei mõõda.