Sofia eelarve rikub defitsiidireeglit

Bulgaaria 2026. aasta eelarvevaidlus algab riigi enda reegli rikkumisest. Infobusiness/BCCI viidatud komisjonimaterjalide järgi kavandab valitsus 2026. aastaks konsolideeritud eelarvepuudujäägiks 5,7% SKP-st. See tähendab vahet riigi kulude ja tulude vahel. Bulgaaria riigirahanduse seadus seab puudujäägi ülempiiriks väidetavalt 3%, mistõttu on eelarvekava esmalt siseriiklik õiguslik test ja alles seejärel Brüsseli probleem, kirjutas Fakti. Plaani järgi väheneb puudujääk 2027. aastal 3,8%-le ja 2028. aastal 3,0%-le. Valitsus lubab rikkumise hiljem parandada, mitte seda 2026. aastal vältida, vahendas Infobusiness/BCCI.

Madal võlatase varjab usaldusprobleemi. Eelnõu järgi ulatub riigivõlg 2026. aasta lõpuks 37,7 mld euroni ehk 30,1%-ni SKP-st ning kasvab 2028. aastaks 35,2%-ni. EL-i võlareegli võrdlusväärtus on EL-i toimimise lepingu artikli 126 järgi 60% SKP-st. Sofia saab seega veel laenata enne, kui võlatase ise muutub ohtlikuks. Hind tuleb usalduse kaudu: reegel ei juhi enam ootusi, kui poliitikud nihutavad seda kohe, kui kulusurve kasvab.

Madal võlg ei anna vaba voli

Bulgaaria keskpanga juht Dimitar Radev sõnastas hoiatuse otse: eelarvekava süvendab alates 2020. aastast nähtavat negatiivset eelarvatrendi, mitte ei pööra seda ümber, vahendas BTA. Puudujääk tähendab arvet. Riik peab raha leidma täna laenuandjatelt, homme maksumaksjatelt või hiljem kulukärbetest.

Valitsuse tugevaim argument on, et kiire naasmine 3% ülempiiri juurde võib tähendada järske kärpeid, investeeringute edasilükkamist või maksusurvet. Eelnõu lubab selle asemel aeglasemat korrigeerimist, nagu kirjutas Infobusiness/BCCI. See põhjendus peab ainult siis, kui puudujääk on ajutine ja poliitiline süsteem suudab lubatud paranduse ka teha.

Risk kasvab, kui puudujääk on eelarvesse sisse ehitatud. Fiskaalnõukogu liiget Lyubomir Datsovit tsiteeriti väitega, et sügavam probleem on komisjoni hinnangul umbes 4% suurune struktuurne puudujääk. Lihtsamalt: vahe tulude ja kulude vahel jääks alles ka pärast tavapäraseid majandustsükli tõuse ja langusi, kirjutas Fakti. Sellist puudujääki kasv üksi ei paranda. Riik peab kas lubadusi kärpima, tulusid suurendama või laenamist jätkama.

Kes maksab, kui usaldus nõrgeneb

Võitjad on praegu nähtavad: inimesed ja asutused, kelle jooksvaid avaliku sektori kulusid ei kärbita. Kaotajad ilmuvad hiljem. Tulevased maksumaksjad katavad intressid ja tagasimaksed, ettevõtete laenud võivad kallineda, kui riigi laenamine neelab rohkem raha, ning majapidamistele jääb risk kõrgematest maksudest või kitsamatest avalikest teenustest.

Inflatsioonirisk on ebakindlam. Suurem puudujääk võib lisada hinnasurvet, kui nõudlus on juba tugev, sest riik kulutab rohkem, kui püsivad tulud lubavad. Avalikest andmetest ei nähtu, et just see eelnõu oleks hindu või tootlusi ehk investorite nõutavat intressi riigivõlakirjade hoidmise eest juba tõstnud. Täpsem järeldus on kitsam: eelarvekava nõrgestab ankrut, mille järgi investorid ja Brüssel hindavad järgmist eelarvet.

EL-i reeglid annavad Brüsselile võimaluse ametlikuks kontrolliks, kui 3% puudujäägi võrdlusväärtus ületatakse, nagu kirjeldavad Euroopa Komisjoni juhised ja nõukogu selgitus. Avalikust infost ei nähtu, et selle eelnõu üle oleks menetlus alustatud. Küll aga näitab eelarvekava, miks Sofia on teinud selle riski kergemini tõstatatavaks.

Euroküsimuses on tähtis signaal pärast kontrolli läbimist. EKP ja komisjoni lähenemishinnangud seovad euroalaga liitumise eelarve kestlikkusega. 2026. aasta 5,7% puudujäägieesmärk ei kirjuta varasemaid hinnanguid ümber, kuid tekitab uue usaldusprobleemi pärast seda, kui Bulgaaria pidi olema distsipliini juba tõendanud (EKP, komisjon, Infobusiness/BCCI). Seetõttu loeb siseriiklik ülempiir rohkem kui ainult Bulgaaria õiguses.

Rumeenia on oluline, sest investorid võrdlevad piirkonna eelarveradu. Digi24 kirjutas Rumeenia keskpangale viidates, et Rumeenia EL-i arvestuse järgi mõõdetud puudujääk oli 2025. aastal 7,9% SKP-st ning komisjoni kevadprognoos nägi 2026. aastaks 6,2%. Bukarest on seega Kagu-Euroopa EL-i riikidest haavatavamas seisus. Bulgaaria lähtekoht on endiselt parem. Võrdlus näitab samas, kui kiiresti võib jutt liikuda ühe aasta eelarvest riigi kogu eelarvesuuna juurde.

Bulgaaria saab endale mõningast lisalaenamist lubada. Ta ei saa muuta 3% reeglit valikuliseks ilma usalduses hinda maksmata, isegi kui arve ei saabu kohe. Sofia peab nüüd tõestama, et 2026. aasta rikkumine on sild tagasi distsipliini juurde, mitte distsipliini ümberkirjutamine.