Sofia eelarve rikub euroreegleid

Bulgaaria parlament kiitis heaks 2026. aasta eelarve, mille puudujääk on 5,7% SKP-st ja uus laenumaht kuni 10,1 mld € (BTA). EL-i eelarvereeglite järgi ei tohi valitsussektori puudujääk ehk vahe riigi kulude ja tulude vahel ületada 3% SKP-st. Bulgaaria näitaja on sellest peaaegu kaks korda suurem.

See pole ainult Sofia sisepoliitiline eelarvevaidlus, sest ajastus on halb. Bulgaaria liitus euroalaga ja on juba EL-i ametlikus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses. Riik, mis võttis äsja kasutusele ühisraha, katsetab nüüd, kui kiiresti ja kui tõsiselt euroala oma fiskaalreegleid rakendab.

Numbrid lähevad halvemaks

Euroopa Komisjoni kevadprognoos hoiatas juba püsivate rikkumiste eest: puudujääk ulatub prognoosi järgi 3,5%ni 2025. aastal, 4,1%ni 2026. aastal ja 4,3%ni 2027. aastal (Euroopa Komisjon). Vastuvõetud eelarve ületab ka selle raja. Eurostati kvartaliandmed näitavad sama suunda: 2026. aasta esimeses kvartalis oli Bulgaaria valitsussektori puudujääk 7,6%, mis oli EL-i kõrgeim näitaja (Eurostat).

Brüssel on algatanud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis käivitub, kui riik ületab 3% piiri. Sofia peab 15. oktoobriks 2026 näitama jõustatud eelarvemeetmeid, mitte kavatsusi (EL-i nõukogu, Global Banking & Finance/Reuters). Kui rikkumine jätkub, võivad reeglid lõpuks viia trahvideni. Uus EL-i eelarveraamistik vaatab peale puudujäägi ka kulude kasvu: komisjon tahab näha, kas valitsused pidurdavad kulurada, mitte ainult seda, kas ühe aasta number paraneb (Euroopa Komisjon).

Üks asjaolu hoiab olukorra võlakriisist eemal. Bulgaaria riigivõlg on ligikaudu 28,5% SKP-st, mis on Euroopa võrdluses madal (Eurostat). Probleem pole selles, et Bulgaaria oleks maksevõimetuse äärel. Probleem on selles, et euroalaga liitunud riik valib eelarveraja, mida Brüsselil on raske usaldada.

Prantsusmaa annab kasuliku võrdluspunkti. IMF prognoosib Prantsusmaale 2026. aastaks 5,2% puudujääki, samal ajal kui riigivõlg ulatub 117,6%ni SKP-st ehk on Bulgaaria suhtarvust umbes neli korda suurem (IMF, Eurostat). Nagu To Brief sel nädalal kirjutas, kasvab Pariisi surve esitada usutav plaan ning säästumeetmed on juba jõudnud tervishoiukuludeni (To Brief). Bulgaaria näitab, kas Brüssel suudab kiiresti tegutseda, kui väike euroala riik võtab vastu komisjoni ootusest halvema eelarve. Prantsusmaa näitab, kas sama süsteem suudab hoida survet suurel majandusel, mille võlatase teeb probleemist kogu euroala küsimuse. Mõlemat juhtumit jälgitakse koos Viinist ja Berliinist Bukaresti ja Varssavini.

Kes tegelikult maksab

Kui Bulgaaria täidab nõudeid kulude piiramisega, on valikuruum kitsas. Palgad, sotsiaalmaksed ja pensionid moodustavad umbes 76% kuludest (BTA). See ei tähenda, et neid ridu automaatselt kärbitakse. See tähendab, et tõsises kohanduses ei saa neist mööda minna, kui makse ei tõsteta või investeeringuid edasi ei lükata. Bulgaaria sisepoliitilises vaidluses on juba arutatud avaliku sektori palkade külmutamist.

Kui Sofia venitab, ei kao kulu ära, vaid liigub mujale. Investorid nõuavad kõrgemat tootlust ehk riik maksab laenamisel kõrgemat intressi, intressikulud söövad eelarveruumi ja järgmised valitsused pärivad väiksema manööverdamisvõimaluse. Bulgaaria rahandusminister on öelnud, et tegelik puudujääk võib jääda alla 5,7%, kui hilja alanud eelarveaasta tõttu jäävad kapitaliprojektid lõpetamata (Economic.bg). See parandaks pealkirjanumbrit, kuid ei lahendaks struktuurset probleemi. Sofia on varemgi kasutanud ühekordseid meetmeid, näiteks pankade ettemakseid, mis parandavad lähiaja seisu, kuid vähendavad hilisemat eelarveruumi.

Bulgaaria madal võlatase annab Sofiale aega, mida enamikul Euroopa valitsustel pole. Vastuvõetud eelarve muudab põhiküsimuseks siiski reeglite jõustamise, mitte maksevõime. Oktoobri tähtaeg näitab, kas euroala liikmesus tähendab ka fiskaaldistsipliini või ainult uut valuutat.