Sofia kaitseb Lukoili rafineerimistehast

Naftabarrel jõuab Musta mere sadamasse. Sertifikaadi järgi ei ole see Vene päritolu. Laeva liikumisandmed on korras. Tollideklaratsioon klapib. Ent sanktsioonide seisukohalt on sama tähtsad teised küsimused: kes nafta müüs, kes lasti rahastas ja kes laeva kindlustas? Just neile küsimustele ei ole EL-il endiselt selget vastust Bulgaaria Neftochim Burgase rafineerimistehase kohta, mis on seotud Lukoiliga ja varustab suurema osa Bulgaaria kütuseturust.

Tehas, mis on ühtlasi kütusevarustus

Neftochimi arvele langeb hinnanguliselt 80–90% Bulgaaria kütuseturust, lisaks suurem osa lennukikütusest ja strateegilistest varudest. Kui selle tehase töö häirub, ei kaota Bulgaaria lihtsalt üht tarnijat. Riik kaotab oma kütusevarustuse keskse lüli.

See andis Sofiale EL-is mõjujõudu. Kui EL keelas 2022. aastal Vene toornafta meritsi impordi, sai Bulgaaria ajutise erandi, mis lubas Neftochimil Vene naftat edasi osta (EUR-Lex). Erandit on hiljem kitsendatud. Ühe 2026. aasta juuli teate järgi on tehas nüüd riigi hallata ega „kasuta enam Vene naftat” (Euronews). Tolli- või rafineerimisandmetega ei ole seda väidet avalikult kontrollitud.

See jätab kõrvale keerulisema küsimuse. Sanktsioonidest möödahiilimiseks ei pea Burgasesse silduma Vene lipu all tanker. Piisab, kui senine äriline taristu – kauplejad, pangad, kindlustajad ja ostjad – jätkab tööd ning hoiab marginaali endas.

Mida tegelik eraldamine tähendab

EL-i naftasanktsioonid töötavad kahel rajal. Esiteks keelavad need Vene nafta impordi. Teiseks keelavad need EL-i ettevõtetel vedada, vahendada, rahastada või kindlustada Vene naftat, mida müüakse üle kehtestatud hinnalae (EL-i nõukogu, EL-i nõukogu). Euroopa Komisjoni enda juhised ütlevad, et sanktsioonide täitmisel loevad ka omand, kontroll ja ärisuhted sanktsioneeritud üksusega (Euroopa Komisjon).

Itaalia näitas, kuidas tegelik eraldamine välja näeb. Kui Lukoili ISABi rafineerimistehas Sitsiilias muutus sanktsiooniriskiks, pani Rooma selle ajutise halduse alla. Uus operaator vahetas välja nii osaniku kui ka tarneahela: kes ostis toornafta, kes seda rahastas ja kes müüs lõpptooted. Tehase varustamise võttis üle Trafigura (Reuters, Reuters).

Kas Bulgaaria on teinud sama? Sofia püüdis hiljuti jätta Lukoili asutaja Vagit Alekperovi ja patriarh Kirilli EL-i 21. sanktsioonipaketist välja, põhjendades seda võimaliku häirega rafineerimistehase töös (BTA, RFE/RL). Kui tehas on tõesti riigi kontrolli all ega kasuta Vene naftat, on sellise erandi vajadust raske selgitada.

Kes läbipaistmatuse kinni maksab

Centre for Research on Energy and Clean Air hindas, et 44,1 dollari suuruse barreli hinnalae täielik jõustamine oleks 2026. aasta juunis vähendanud Venemaa naftatulu 36% ehk umbes 5 mld € võrra kuus (CREA). Neftochim ei ole ainus nõrk koht. Kuid iga rafineerimistehas, mille äriahel jääb läbipaistmatuks, on võimalik kanal, mille kaudu tulu liigub tagasi Moskvasse.

Ka reegleid järgivad rafineerijad kaotavad. Tehas, mis ostab kallimat mitte-Vene toornaftat, peab konkureerima tehasega, millel võib endiselt olla ligipääs odavamale või Venemaaga seotud tarnele. Läbipaistmatu Bulgaaria toodang võib moonutada lähiturgusid. Näiteks Rumeenia impordib Bulgaaria bituumenit, samal ajal kui ekspordib oma bituumenit Ukrainasse (Economica).

Kõige iroonilisemad kaotajad võivad olla Bulgaaria tarbijad. Sofia väitis, et rafineerimistehase kaitsmine hoiab tanklahinnad madalamal. Center for the Study of Democracy leidis aga, et varasem erand ei langetanud tarbijahindu märkimisväärselt, samal ajal kui Lukoil teenis 2022.–2023. aastal vähemalt 2,4 mld dollarit lisakasumit (Direktno). Bulgaarlastele öeldi, et erandid kaitsevad nende kütusearveid. Marginaal jäi ettevõttele.

Leedu välisminister Kestutis Budrys nimetas uusi sanktsioonierandeid „väga halvaks tendentsiks”, mida veavad energia- ja laevandushuvid (TV3/BNS). Tema kriitika osutab konstruktsiooniveale: EL-i sanktsioonid vajavad ühehäälsust, seega peab iga liikmesriik nõustuma. Ühe riigi sõltuvus ühest rafineerimistehasest võib lahjendada kogu paketti.

Avalikud tõendid ei näita, et Neftochim töötleks praegu keelatud Vene toornaftat. Ent nõuetele vastavuse tõendamiseks oleks vaja lastipõhiseid tolliandmeid, rafineerimistehase auditeid ja siirdehindade andmeid. Neid avalikkusel ei ole. EL peab endiselt näitama, et Euroopa ühe kontsentreerituma rafineerimistehase ümber olev ärisüsteem on tegelikult eraldatud võrgustikust, mis selle üles ehitas.