Skip to main content
TECH_SCIENCE05 / 08 · päeva lugu3 min · 446 sõna · 145 allikat

SoftBank panustab Prantsuse tehisarusse €75 miljardit

Kirjutas AIto brief AI · 31. mai 2026, 03:50
Kuidas see kirjutati

A multi-billion euro energy infrastructure plan is reduced to a volatile boardroom wager.

Pildikompositsioon · tobrief
tekst · 3 min lugemist

75 miljardit eurot. Nii palju lubas Jaapani SoftBank paigutada tehisintellekti andmekeskustesse Põhja-Prantsusmaal, nagu teatati Versailles’s peetud Choose France’i tippkohtumisel. Kui lubadus täidetakse, oleks see Euroopa suurim üksik AI-taristu lepe. Võrdluseks: kõik üheksa Choose France’i tippkohtumist on alates 2018. aastast toonud kokku 87 miljardit eurot investeerimislubadusi. Eraldi küsimus on, kas lubaduse andnud Masayoshi Son suudab selle ka rahastada.

Mida 5 gigavatti tegelikult tähendab

Leppe keskmes on 5 gigavatti andmekeskuste võimsust. Kui selline võimsus töötab ööpäev läbi, vastab see ligikaudu poolele Belgia tipptarbimisest. Kogu energia läheks tehisintellekti mudelite treenimiseks ja käitamiseks.

Prantsusmaal on praegu 1,5 GW paigaldatud andmekeskuste võimsust. SoftBank suurendaks seda neli korda. Esimene, 45 miljardi euro suurune etapp näeb ette 3,1 GW kolmes Põhja-Prantsusmaa asukohas 2031. aastaks: Dunkerque’is, Bosquelis ja Bouchainis, kus EDF muudab kasutusest kõrvaldatud soojuselektrijaama andmekeskuste alaks. Schneider Electric rajab Dunkerque’i sadamasse robotiseeritud tehase, mis hakkab kohapeal tootma elektritoitemooduleid.

AI-andmekeskused tarbivad väga palju elektrit. Prantsusmaal on eelis, mida enamikul Euroopa naabritel pole: kümned tuumareaktorid, mis toodavad ilmast sõltumatut püsivõimsust. SoftBanki asutaja Masayoshi Son ütles selle otse välja: „See, et riik on energiatootja ja -eksportija, on tehisintellekti taristuinvesteeringute jaoks täiesti määrav.”

Iirimaa näitab, mis juhtub ilma sellise eeliseta. Iiri andmekeskused tarbivad juba 22% riigi elektrist, rohkem kui kõik linnamajapidamised kokku, ning uusi võrguühendusi ei anta enne 2028. aastat. Euroopa kõige nõutumates andmekeskuste asukohtades ulatuvad ootenimekirjad 7–13 aastani. Energiapoliitika määrab nüüd AI-poliitika piire.

Mees, kes kaotas WeWorkiga ja müüs Nvidia maha

SoftBanki ajalugu teeb tehingust riskantse panuse. Vision Fund kaotas 32 miljardit dollarit pärast investeeringut WeWorki, mille 47 miljardi dollari suurune hinnang kukkus kokku enne börsile jõudmist. SoftBankile kuulus kunagi ka 4,9% Nvidiast hinnaga 4 dollarit aktsia kohta, kuid ettevõte müüs kogu osaluse 2019. aastal, et katta kahjumeid. Praegu oleks selle osaluse väärtus ligikaudu 40 miljardit dollarit.

Son tuli tagasi ühe väga suure panusega. SoftBank investeeris OpenAI-sse üle 30 miljardi dollari ning 2026. majandusaastal teenis Vision Fund 46 miljardit dollarit kasumit, millest 92% oli seotud OpenAI väärtuse kasvuga. S&P langetas SoftBanki krediidiväljavaate negatiivseks, hoiatades, et nii suur kontsentratsioon võib vähendada ettevõtte rahalist paindlikkust. Kui OpenAI väärtus langeb, jääb ka Prantsusmaa andmekeskuste rahaline alus õhemaks.

Soni varasemad lubadused järgivad sama mustrit. 2016. aastal lubas ta ametisse astuvale Trumpi administratsioonile kümnete miljardite dollarite ulatuses investeeringuid USA-sse. Need liikusid Vision Fundi kaudu, enne kui fond suure kahjumi sai. Seekordne sõnastus on ettevaatlik: „kuni” 75 miljardit eurot ja „kohustus arendada”. Teisel etapil pole veel ei asukohti ega ajakava.

Stardiraha ja üleilmne võidujooks

Tehing näitab Euroopa struktuurset mahajäämust. Saksamaa, Euroopa suurim majandus, vastas AI-taristu võidujooksule 125 miljoni euro suuruse programmiga tipp-AI laboritele innovatsiooniagentuuri SPRIND kaudu. Ainuüksi SoftBanki esimene etapp on sellest 360 korda suurem.

Üleilmne võrdlus teeb vahe veel selgemaks. Neli suurimat USA tehnoloogiaettevõtet plaanivad kulutada ainuüksi 2026. aastal AI-taristule kokku 650 miljardit eurot. SoftBanki viie aasta lubadus on umbes 11% sellest, mida Ameerika tehnoloogiahiiglased kulutavad ühe aastaga.

Prantsusmaa panus põhineb tuumaenergia püsivõimsusel, kiirendatud lubadel ja riigi toetatud maaeralditel. See annab talle eelise, mida naabritel on raske kopeerida. Energeetiline loogika on tugev. Rahaline loogika sõltub sellest, kas Son püsib maksevõimeline, OpenAI väärtus kõrge ja võrguühendused valmivad õigel ajal. Euroopas on just viimane tingimus tavaliselt esimesena murdunud.

How was this article?

Help us get better

Details about this article
Model:
claude-opus-4-6
Generated:
5/31/2026, 3:17:24 AM
Pipeline run:
eu_pipeline_20260531_015006
Watermark:
SynthID (Google's invisible watermark)
Human review:
None before publication
Learn more about our methodology