SoftBanki €75 miljardi lubadus varjab langust

Üheksas Choose France'i tippkohtumine lõppes SoftBanki lubadusega investeerida tehisintellekti andmekeskustesse „kuni“ 75 mld €. Sellega ületasid alates 2018. aastast välja kuulutatud investeeringud kokku 100 mld € piiri. Kaks päeva varem avaldas Prantsusmaa statistikaamet vähem fotogeenilise näitaja: SKP kahanes 2026. aasta esimeses kvartalis 0,1%, esimest korda pärast 2020. aasta keskpaika. Euroopa suurimaid investeerimislubadusi koguv riik on samal ajal majanduslanguses.

Lubaduste täitmise kohta avalikku arvestust ei ole. Üheksa tippkohtumist, üle 230 välja kuulutatud projekti ja valitsus pole seni esitanud süsteemset ülevaadet, kui paljud neist tegelikult valmis ehitatakse. Osa projekte on päris. Kui suur osa, seda ei tea avalikkus.

Arvud ei klapi

Prantsusmaa kaotas 2025. aastal netos 20 000 tööstustöökohta. Tööstuse osakaal SKP-s langes 2017. aasta 10%-lt 9,5%-le 2025. aastal. Töötus tõusis tagasi 8,1%-ni. Élysée endine tööstusnõunik Olivier Lluansi sõnastas probleemi otse: Emmanuel Macroni ametiajal lisandus tööstuses keskmiselt 15 000 töökohta aastas, kuigi tegelikuks taasindustrialiseerimiseks olnuks vaja ligikaudu 70 000 töökohta aastas.

Sama suunda näitab EY Euroopa atraktiivsuse uuring. Tegelike välismaiste otseinvesteeringute projektide arv, see tähendab välisettevõtete rajatud tootmis- või tegevusüksusi, langes Prantsusmaal 1194 projektilt 2023. aastal 852 projektini 2025. aastal. Kahe aastaga on kukkumine 29%. Prantsusmaa on Euroopas endiselt esikohal, kuid projektide voog hõreneb. Tehinguid on vähem, pealkirjad suuremad.

SoftBanki 75 mld €: loe väikest kirja

SoftBanki lubadus investeerida „kuni“ 75 mld € on ülempiir, mitte siduv kohustus. Esimesel etapil, mille maht on 45 mld €, plaanitakse 2031. aastaks rajada 3,1 GW andmekeskuste võimsust. Sellel etapil on nimetatud asukohad ja partnerid, sealhulgas riiklik energiaettevõte EDF. Teisel etapil, veel 30 mld €, pole avalikku ajakava ega rahastamiskava.

S&P hindab SoftBanki krediidireitinguks BB+ negatiivse väljavaatega, mis jääb investeerimisjärgust allapoole. Ettevõttel on ligikaudu 123 mld dollarit netovõlga ning 2026. aasta lõpuks tuleb refinantseerida 50 mld dollarit. Bilanss toetub suurel määral paberikasumile 64,6 mld dollari suurusest osalusest OpenAI-s, mis on eraettevõte ja mille osalust pole lihtne rahaks teha. Analüütikud nimetavad seda „vanaks mänguplaaniks“: 2016. aastal lubas SoftBanki juht Masayoshi Son Donald Trumpi kõrval investeerida USAsse 50 mld dollarit. Suur osa sellest rahast jõudis WeWorki, mis hiljem kokku kukkus.

SoftBank lubab samast bilansist korraga $100 mld USAsse ja 75 mld € Prantsusmaale.

Kes võidab, kes maksab

Prantsusmaal on selles võidujooksus päris eelis: tuumaenergia. Riigi 57 reaktorit toodavad odavat ja ööpäev ringi kättesaadavat elektrit, hulgihinnaga ligikaudu 73 dollarit MWh kohta võrreldes Saksamaa 100 dollariga. Tehisintellekti andmekeskuste jaoks, mis vajavad pidevat elektrit, kaalub see üles Hispaania odava, kuid katkendliku päikeseenergia. Prantsusmaa pakub suurtele tööstustarbijatele pikaajalisi lepinguid, mis on seotud EDF-i tootmiskuluga, mitte hulgituruhinnaga. Bruegel on nimetanud selliseid korraldusi Euroopa „radari all“ toimuvaks tööstuspoliitikaks.

Andmekeskused loovad aga vähe püsivaid töökohti. Brookings Institutioni uuringu järgi töötab tüüpilises suures keskuses pärast ehituse lõppu 50–400 inimest. Ehitusfaasis on tööjõuvajadus suur, käitamisel mitte. Sellise rahasumma juures looks tavaline tehas märksa rohkem püsivat hõivet.

Elektrivajadus on samas väga reaalne. SoftBanki täismahus plaan tarbiks aastas ligikaudu 45–50 TWh ehk umbes 10% Prantsusmaa elektritoodangust. Kas põhjaosa ülekandevõrk suudab 2031. aastaks vastu võtta 3,1 GW uut koormust? Ei RTE, võrguoperaator, ega EDF pole sellele avalikult vastanud.

Mis jääb teadmata

Osa projekte jõuab ehituseni. Orano-XTC alustas 2026. aasta mais Dunkirkis akumaterjalide tehase rajamist, kolm aastat pärast Choose France'il antud lubadust. Teised kaovad vaikselt. Prantsusmaa suurim Euroopa akuprojekt ACC pidi oma tehase käigushoidmiseks tooma appi Hiina tehnikud.

Euroopa jaoks on küsimus, kas selline mudel, suured lubadused, helded elektrihinnad, piiratud töökohtade loomine ja avaliku aruandluse puudumine, on tööstusstrateegia või kommunikatsioonistrateegia. Kuni Prantsusmaa ei avalda, kui paljud lubadused päriselt investeeringuteks muutuvad, jääb ülejäänud Euroopal üle lugeda pressiteateid.