Hispaania taotleb AI kiibitehast

Euroopa suudab tehisarule reegleid kirjutada, kuid arvutusvõimsuse puhul loeb ka füüsiline kontroll. Kui mudelite treenimiseks vajalikud kiibid asuvad teisel mandril, jääb osa võimust sinna. Hispaania proovib seda muuta mitte uue regulatsiooniga, vaid taristu, elektri ja rahaga.

Arvutustehas

Tavalist andmekeskust võib võrrelda kaubanduskeskusega: kõrvuti töötab tuhandeid eraldi teenuseid, ettevõtete andmebaasidest voogedastuseni. Tehisaru gigatehas on pigem tootmisliin. Kümned tuhanded spetsialiseeritud kiibid ühendatakse nii, et need töötaksid ühe väga suure arvutuse kallal, näiteks keelemudeli või meditsiinipilte tuvastava süsteemi treenimisel.

Selleks peavad salvestus, jahutus ja võrk olema ehitatud nii, et kiibid ei ootaks andmeid jõude (Hammerspace, Schneider Electric).

EL kavandab Euroopasse kuni viit sellist gigatehast. Igas neist oleks ligikaudu 100 000 arenenud tehisarukiipi (Data Center Dynamics). Taotlusvoor avaneb sel kuul ja otsust oodatakse 2026. aasta lõpus (elDiario.es). Hispaania pakkumine keskendub Móra la Novale, väikesele linnale Tarragona provintsis, ning teise asukohana nähakse Madridi lähedust (Europa Press).

Miks Hispaania riik tahab kaasomanik olla

Omandistruktuur näitab, et Madrid käsitleb projekti strateegilise taristuna, mitte lihtsalt järjekordse erapilve andmekeskusena. Riiklik investeerimisüksus saaks ligikaudu 48% osaluse. Telefónica, ehituskontsern ACS ja pank Santander võtaksid igaüks umbes 16%, kvantarvutusettevõte Multiverse Computing 4% (La Vanguardia, 20minutos).

Telekom, ehitusfirma ja pank samas konsortsiumis ütlevad üsna otse, milles probleem seisneb. See pole ainult tehnoloogiaprojekt. Vaja on ehitada suur tööstuslik kompleks, rahastada seda pika horisondiga ning ühendada see elektrivõrguga.

Rahastuse puhul tasub eristada lubadusi ja tegelikku raha. Seni tuvastatavad avaliku sektori kohustused ulatuvad umbes 1 mld €-ni. See hõlmab Hispaania riigi vahendeid ja panust EL-i ühisesse superarvutiprogrammi (esmartcity). Meedias sageli mainitud 5 mld € on kogu investeering, mida loodetakse pakkumise õnnestumise korral kaasata, mitte juba kinnitatud rahastus (elDiario.es).

Päris kitsaskoht on elekter

Tehisaru gigatehas on tööstusrajatis, mis vajab maad, elektrit ja vett. 100 000 kiibi mastaabis jõuab ainuüksi elektrivajadus väikese linna tarbimise tasemele. Móra la Nova kohalik alajaam annab praegu 50 MW ning seda plaanitakse 2030. aastaks laiendada 125 MW lähedale (20minutos).

Iirimaa näitab, mis juhtub, kui elektrivõrk jääb andmekeskuste kasvule alla. Andmekeskuste osakaal riigi elektritarbimises kasvas nii suureks, et regulaatorid hindavad nüüd iga uut võrguühendust kohaliku võimsuse ja süsteemi koormuse põhjal (CRU).

Hispaanial on vaja enne kiipide saabumist valmis saada ülekandevõrgu uuendused, alajaamade võimsus ja kokkulepped, mis võimaldavad suure tarbija koormust võrgu pingelisel ajal vähendada või nihutada.

Kes seda kasutada saab

Selgeim vastus küsimusele, miks seda üldse vaja on, tuleb Portugali paralleelsest pakkumisest. Selle järgi oleks gigatehase võimsus avatud väikeettevõtetele, idufirmadele, teadlastele ja avalikele teenustele (Government of Portugal). Haigla, mis kohandab meditsiinilist tehisarumudelit, või ülikool, mis treenib keelesüsteemi, saaks kasutada Euroopa arvutusvõimsust ilma tundlikke patsiendiandmeid Euroopa-välisesse pilve viimata.

Prantsusmaa näitab nii võimalust kui piiri. Riik meelitas Choose France’i tippkohtumisel 93 mld € ulatuses välismaiseid tehisaruga seotud investeerimislubadusi, osaliselt tänu tuumaenergial põhinevale elektrile (Le Monde). Mistral AI uus Pariisi-lähedane andmekeskus töötab 13 800 Nvidia kiibil, mis on kõik Ameerika Ühendriikides projekteeritud (Le Nouvel Economiste).

Euroopa saab kontrollida, kus tehisaru töötab, kes sellele ligi pääseb ja millised reeglid andmetele kehtivad. Täielik sõltumatus USA-s projekteeritud kiipidest on endiselt kaugel (EU AI Policy Monitor).

Hispaania pole veel midagi võitnud. Valituks osutumise korral võiks töö alata 2028. aasta lõpu paiku (La Vanguardia). Suur osa Euroopa tehisarurahast on endiselt programmides ja rahastusmehhanismides, mitte masinates, mille kasutusaega teadlased saaksid broneerida (Thorsten Meyer AI).

Otsustav test on praktiline: kas Móra la Nova alajaam, võrguühendus ja jahutussüsteemid valmivad enne, kui tehisaruvõistlus järgmisse faasi liigub. Tehisaru suveräänsus sõltub siin vähem reeglite kirjutamisest ja rohkem sellest, kellel on piisavalt elektrit, betooni ja võrguvõimsust.