Hispaania kindlustab Ukraina-töid 570 mln € eest

Hispaania suurendas Ukraina ülesehitusega seotud ettevõtete toetusraami 570 mln euroni, teatas majandusminister Carlos Cuerpo Kiievis, kuhu ta sõitis koos umbes 50 ettevõttega (El País, Euronews). Summa kõlab Ukraina abina. Suur osa sellest on tegelikult riskikate, mis aitab Hispaania ettevõtetel ülesehitushangetel konkureerida.

Suurim osa on kindlustus

Paketi keskmes on CESCE, Hispaania ekspordikrediidi agentuuri, mahu kasvatamine. CESCE kindlustab ettevõtteid kahju vastu, mis võib tekkida sõjakahjust, poliitilisest katkestusest või välismaise ostja maksehäirest. Ukraina-suunaline kate kasvas 30 mln eurolt 250 mln euroni (El País). Lisaks võib riiklik arengurahastaja COFIDES kasutada kuni 100 mln €, ICO ja Ukraina Raiffeisen Banki kaudu tuleb 20 mln € krediidiliin. Visiidi ajal sõlmitud eraldi FIEM-lepe ühendab tagasimakstavad laenud mõne toetuselemendiga (Euronews, La Moncloa).

Garantii ei ole toetus. Toetus on raha, mille Ukraina saab ega pea tagasi maksma. Garantii tähendab, et Hispaania riik lubab kaetud projekti puhul osa kahjust enda kanda võtta, kui risk realiseerub. Kui midagi ei juhtu, ei pruugi maksumaksja eurotki maksta. Kui kaetud sündmus toimub, liigub osa kahjust riigile. Majanduslik mõju on selge: Hispaania pangad ja ettevõtted on valmis võtma Ukraina sõjaaja riski, mida nad muidu väldiksid. See võib päriselt projekte avada, kuid pealkirjanumber näitab rohkem võimalikku riskiraami kui praegu liikuvat raha.

CSIS on sama mustrit märkinud Ukraina ülesehituse lubadustes laiemalt. Ühte arvu koondatakse sageli toetused, laenud, garantiid ja investeerimiskavad, mis muutuvad tegelikuks kuluks alles siis, kui hanked, pankade riskivalmidus, projektide ettevalmistus ja rindeseis seda võimaldavad (CSIS).

Garantiid ja toetused: mida näitavad Saksamaa ja Taani

Hispaania pole ainus riik, mis kasutab riigi laenuvõimet ja riskikandmise võimet oma ettevõtete positsioneerimiseks. Saksamaa teeb midagi sarnast Hermesdeckungeni kaudu ehk ekspordikrediidi garantiidega, mis katavad poliitilist ja äririski. Saksamaa idasuunalise äriühenduse Ost-Ausschussi andmetel on pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukraina projektidele antud üle 50 investeerimisgarantii (Ost-Ausschuss). Saksamaa laiem ülesehituspakett ulatub energia, elamumajanduse ja tööstuskoostöö peale kuni 233 mln euroni (AFP).

Taani mudel on teistsugune. Viimane skeem suunab toetused Põhjamaade roherahastaja Nefco kaudu otse Mõkolajivi kohalikele projektidele: joogivesi, reovesi, haiglad ja koolid. Taani eraldas 26,6 mln €, millele lisandub 3 mln € Impact Fund Denmarkilt; Ukraina omavalitsused kaasrahastavad projekte kohalikest eelarvetest (Ritzau/Nefco). Toetused maksavad Taani maksumaksjale kohe, kuid raha läheb Ukraina avalikesse teenustesse ilma Hispaania või Saksamaa ettevõtteta vahes.

See vahe on oluline. Hispaania ja Saksamaa kasutavad riiklikke garantiisid, et aidata oma ettevõtetel töödele pakkumisi teha. Taani ostab Ukrainale puhast vett. Mõlemast võib kasu olla, kuid need ei ole sama asi.

Kes võidab, kes riski kannab

Kõige selgemad võitjad on Hispaania ettevõtted kaitse-, taristu-, transpordi-, raudtee- ja energiasektoris, mille esindajad Cuerpoga Kiievis kaasas olid (NV, El País). Nad saavad avaliku riskikatte, millega nõrgema ekspordikrediidi süsteemiga riikide konkurendid ei pruugi sammu pidada. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on näidanud, et riskijagamise garantiid võivad sõja ajal laenamist käigus hoida ning võimaldada Ukraina pankadel rahastada projekte, mis muidu külmuksid (EBRD). See ei tõesta, et Hispaania pakett töötab hästi. See näitab, et mehhanism võib töötada.

Hispaania maksumaksjale jääb sabarisk: arve, mis püsib eelarvevälisena seni, kuni garantiid sisse ei nõuta. Mida rohkem projekte käivitub aktiivse sõja tingimustes, seda suurem on tõenäosus, et mõni risk realiseerub. Poola kogemus viitab veel ühele kulule. Kuigi avalik surve eelistada Poola ettevõtteid oli tugev, hõlmas üks lepe vaid kolme firmat, ehkki huvi näitas üle 3000 ettevõtte (Biznes Enter). Garantiipõhine ülesehitus soosib tavaliselt suuri, pangakõlblikke ettevõtteid, kellel on kogemus riigi toel rahastamisskeemides liikuda.

Ukraina vajab väliskapitali ja oskusteavet ning garantiid võivad avada tegevust, mida kommertsturg sõja ajal väldiks. Kuid „toetus Ukrainale” ja „toetus Hispaania ettevõtetele Ukrainas” on erinevad majanduslikud faktid sama poliitilise sildi all. Hispaania pole avaldanud täielikku arvestust selle kohta, kui palju garantiisid võib tegelikult kuluks muutuda, milline on projektide toru ja kuidas Ukraina ettevõtted osalevad partneritena, mitte üksnes alltöövõtjatena. Seni mõõdab 570 mln € pigem ambitsiooni kui siduvat kulukohustust.