Hispaania 15 GW päikesebuum murdis võrgu

28. aprillil 2025 kell 12:33 kukkus Hispaania elektrisüsteem kokku. Ligikaudu 15 GW tootmisvõimsust kadus viie sekundiga, mis vastas 60% Hispaania tarbimisest. Hispaanias ja Portugalis jäi elektrita üle 50 miljoni inimese, mõnes kohas kuni 16 tunniks (Gridradar, ENTSO-E Final Report). Elektrivõrk ei suutnud sammu pidada sinna ühendatud päikeseparkidega ning kahe riigi elektrivarustus langes alla 20 sekundiga.

Kuidas elektrivõrk laguneb

Euroopa elektrivõrk töötab sagedusel 50 Hz: vool muudab suunda 50 korda sekundis. Tavapärases elektrijaamas, olgu see gaasi-, tuuma- või hüdrojaam, pöörleb suur turbiin samas rütmis. Selline pöörlev mass toimib süsteemi amortisaatorina. Kui midagi läheb valesti, annab selle inerts võrgule mõned sekundid reageerimiseks.

Päikesepaneelidel pöörlevaid osi ei ole. Need muudavad päikesevalguse elektriks inverterite ehk jõuelektroonika kaudu. Katkestuse päeval andis päikeseenergia 53% Hispaania elektrist (IEEE Spectrum). Füüsilist inertsi oli süsteemi jäänud väga vähe.

ENTSO-E, Euroopa põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni, eksperdirühm nimetas lõpparuandes peapõhjuseks siiski mitte ainult väikest inertsi, vaid pinge ebastabiilsust. Lõuna-Hispaania päikesepargid olid seadistatud automaatselt ja proportsionaalselt võrku andma või sealt võtma reaktiivvõimsust, mis hoiab pinget stabiilsena. Kui üks tootmisüksus kõikuma hakkas, võimendasid teised sama kõikumist. Tavapärased elektrijaamad, mille lepinguline ülesanne oli pinget stabiliseerida, ei teinud seda; osa neist töötas koguni vastupidises suunas (REE Report).

Võrguplaan, millest päikeseenergia mööda jooksis

Hispaania lisas ainuüksi 2025. aastal ligikaudu 8,8 GW uut taastuvvõimsust. See koondus peamiselt Andaluusiasse, Extremadurasse ja Castilla-La Manchasse, kus päikest on palju, kuid ülekandeliinid põhjapoolsete tarbimiskeskusteni on nõrgad. Hispaania põhivõrguettevõtja Red Eléctrica tunnistas hiljem, et tegelik päikeseenergia kasv neis kolmes piirkonnas ületas 2021.–2026. aasta planeerimiseeldusi 97–118% võrra (Voz Pópuli). 2025. aasta keskpaigaks oli 83,4% võrgusõlmedest küllastunud ehk füüsiliselt võimetud uut tootmist vastu võtma (Alcircle).

Ministeerium andis jaamadele load. Võrguettevõtja pidi tagama, et ühendusvõimsus oleks olemas. Kumbki ei kontrollinud piisavalt, kas teine pool on oma osa teinud. Aasta hiljem on Hispaania konkurentsi- ja tururegulaator CNMC avanud 66 sanktsioonimenetlust, kuid lõplikke otsuseid ei ole tehtud (Brussels Signal).

Mandriülene vahe eesmärkide ja juhtmete vahel

Hispaania juhtum on äärmuslik, kuid mitte erandlik. EL-il on taastuvenergia kasutuselevõtuks siduvad eesmärgid: 2030. aastaks 42,5%. Võrguinvesteeringute eesmärgid on aga soovituslikud. Ükski EL-i õigusakt ei nõua, et võrgu tugevdamine eelneks taastuvenergia ühendamisele või käiks sellega samas tempos (Clean Energy Wire).

Euroopa Komisjoni hinnangul vajab EL 2030. aastaks elektrivõrkudesse 584 mld € investeeringuid. Praegune kulutase on ligikaudu 23 mld € aastas, alla poole vajalikust miinimumtempost (European Commission, Eurelectric). Saksamaa näitab, mida see praktikas maksab: põhivõrguettevõtjad kulutavad igal aastal 2,7 mld € redispetšile ehk jaamadele maksmisele, et need tootmist vähendaksid või suurendaksid, sest võrk ei vii elektrit õigesse kohta. Kavandatud 16 800 kilomeetrist uutest ülekandeliinidest on valmis vaid 21% (n-tv).

Kes maksab

Tarbijad. Võrgu ülekoormuse kulu jõuab otse võrgutasudesse ja sealt elektriarvetesse. Hispaania majapidamiste reguleeritud elektrihind tõusis katkestusele järgnenud aastal 13,2%, peamiselt erakorraliste võrgustabiliseerimise meetmete tõttu (Infobae). Saksamaa redispetšikulu jagatakse samamoodi kõigi elektritarbijate vahel.

Senised võitjad on päikeseenergia arendajad, kes said varakult võrku, lukustasid toetused ja lükkasid võrgu tugevdamise kulu ühisele arvele.

EL-i 2025. aasta detsembri võrgupakett kiirendab lubade andmist nii taastuvenergiale kui ka elektrivõrkudele, kuid ei seo õiguslikult ühe kasvu teise valmisolekuga. 11 liikmesriiki, mis annavad 80% EL-i elektritoodangust, ei täida 2030. aastaks seatud 15% võrkudevahelise ühendatuse eesmärki (Ember). Kui võrgud ei jõua tootmisele järele, jääb järgmise viiesekundilise kokkuvarisemise risk süsteemi sisse.