Hispaania EL-i 77 miljardit tõi 0,2% kasvu

Hispaania sai viie aasta jooksul EL-i ühiselt rahastatud taasterahastust üle 77 mld €. El Mundo kirjutas EY toel valminud lõpphinnangule viidates, et Hispaania sissetulek elaniku kohta oli programmi lõpuks vaid 0,2% kõrgem ja erainvesteeringud 3% madalamad kui enne programmi algust (El Mundo). See pole ainult Hispaania küsimus. Taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF, mida rahastati esimest korda sellises mahus ühise Euroopa laenuga, pidi majandusi ümber kujundama, mitte üksnes kriisi järel stabiliseerima. Augusti 2026 tähtaja lähenedes suudab Euroopa kulutusi dokumenteerida kiiremini kui nende tulemusi.

Vahe-eesmärkide masin

RRF maksab valitsustele raha teisiti kui vanemad EL-i fondid. Komisjon ei hüvita tegelikke projektikulusid, vaid vabastab maksed siis, kui riik täidab kokkulepitud vahe-eesmärgid, näiteks võtab vastu seaduse või loob asutuse, ning sihttasemed, näiteks ühendab kindla arvu majapidamisi lairibaga või digiteerib avalikke teenuseid. Mõte oli tasustada tulemusi, mitte paberitööd (Netherlands Court of Audit).

Praktikas tõendab see administratiivset lõpetatust ammu enne majanduslikku muutust. Valitsus võib reformiseaduse vastu võtta ja vahe-eesmärgi kirja saada, ilma et peaks näitama palgakasvu või ettevõtete suuremaid investeeringuid. Euroopa Kontrollikoda, EL-i sõltumatu kulutuste järelevalvaja, on sellele korduvalt osutanud: komisjon ei kogu RRF-i üksikmeetmete tegelikke kulusid isegi siis, kui valitsustel on need andmed olemas (eucrim). Makseid tehakse täies mahus ka siis, kui hanke- või riigiabireegleid on rikutud, juhul kui vahe-eesmärk on täidetud (ECA). See nõrgestab maksumaksja ja ausate ettevõtjate kaitset, kuid rahavoog jätkub.

Euroopa Parlament leidis, et 2023. aasta oktoobriks oli 15 uuritud liikmesriigis 22-st lõplike kasusaajateni jõudnud vaid 50% valitsustele välja makstud rahast (European Parliament). Pool rahast seisis endiselt riigikassa ja projekti vahel.

Hispaania juhtum pole tühi, vaid lõpetamata

Madrid esitleb fondi eduloona: kasutusele võeti üle 6% SKP-st, täideti 338 vahe-eesmärki ja majandus taastus kiiresti (Mineco, La Moncloa). IMF kinnitab, et Hispaania avaliku sektori investeeringud kasvasid 2019. aastaga võrreldes reaalarvestuses 51,3% (IMF). Valitsus kulutas.

Erasektori vastus jäi nõrgemaks. Erainvesteeringud kasvasid samal perioodil vaid 8,5% (IMF, European Commission). Erasektori teadus- ja arenduskulud moodustavad 0,84% SKP-st, EL-i keskmine on 1,49% (European Commission). Veerand Hispaania 2020.–2024. aasta RRF-i laekumistest läks jooksvateks kuludeks, mitte kapitaliinvesteeringuteks (SEFO Funcas). Jooksvad kulud hoiavad teenuseid täna töös; kapitaliinvesteeringud suurendavad tootmisvõimet homme. Kui fond pidi majandust ümber kujundama, läks liiga suur osa rahast ülalpidamiseks.

Raha jaotus tekitab eraldi küsimuse. Suurettevõtted moodustasid kasusaajatest vaid 1,4%, kuid said ligi 30% vahenditest (BBVA Research). Väikeettevõtted, kes annavad tööd enamikule hispaanlastest, pääsesid rahale ligi vähem.

Miks see kujundab Euroopa järgmist laenuvaidlust

Hispaania pole erand. Itaalias, kus EL-i suurim riiklik kava ulatub 194,4 mld €-ni, moodustasid täielikult lõpetatud avalikud tööd 2025. aasta lõpuks koguväärtusest vaid umbes 6% (Il Sicilia). Probleem on üle-euroopaline.

Hispaania majandusminister surub juba peale püsivat ühise laenamise mehhanismi. Poliitiline küsimus on, kas laenuandjariigid sellega nõustuvad. Saksamaa Bundestagi eelarvekomisjon hoiatab EL-i suuremate sissemaksete eest; võimalik lisakulu oleks umbes 27,5 mld € aastas (FAZ). Hollandi kontrollikoda ütleb, et ka Hollandil endal on oma taastekavas „vaid piiratud arusaam tulemuste ja kulude seosest” (Netherlands Court of Audit).

Komisjoni enda põhjalik hindamine valmib alles 2028. aastal (European Commission). Püsiva EL-i ühislaenu üle vaieldakse aga juba praegu, enne tõendite olemasolu. Esimene RRF ehitas maksemasina. Euroopa peab veel näitama, et ehitas ka investeerimismasina.