Madridi kulud ületasid 8% piiri

Hispaania rahandusministeeriumi tehnikud leidsid, et avaliku sektori kulud kasvasid kiiremini, kui riigi seadus lubab. Suurim ületaja oli keskvalitsus: kulud suurenesid 8% (El Mundo). See sobitub halvasti Hispaania kuvandiga euroala eelarvepoliitika eduloona. Majandus kasvab, puudujääk on 2,2% ning riigivõlg 100,7% SKP-st ehk Madrid täidab Brüsselile antud kohustusi (Hacienda). Puudujääk jääb selgelt alla EL-i 3% piiri. Võlakoormus väheneb. Miks siis kulureegli rikkumine loeb?

Sest see viitab, et Hispaania eelarve paranemine toetub peamiselt maksulaekumisele ja majanduskasvule, mitte kulude kontrollile. Kui kasv aeglustub, muutub sama kulutrajektoor palju raskemini rahastatavaks.

Mida kulureegel näeb, aga puudujääk ei näe

Kulureegel toimib nagu kiiruspiirang. See ei küsi, kas valitsus lõpetas aasta väiksema puudujäägiga. See küsib, kas kulud kasvasid kiiremini kui keskmise aja majanduskasvuga seotud võrdlusmäär lubab. Hispaanias on see osa LOEPSF-ist ehk riiklikust eelarvestabiilsuse seadusest (BOE).

Loogika on lihtne. Buumi ajal võib valitsus paista paberil ettevaatlik, sest maksutulu kasvab kiiresti. Puudujääk väheneb. Võla suhe SKP-sse langeb. Kui samal ajal kiirenevad ka kulud, on eelarve tegelik seis nõrgem, kui koondnäitajad näitavad. Reegel on loodud just selle vahe tabamiseks. Rahandusministeeriumi enda järelevalveportaalis avaldatud 2026. aasta juuni täitmisaruanne näib seda vahet näitavat (Hacienda reports hub).

Oluline puuduv detail on lubatud võrdlusmäär. Aruanne ei tee seda kergesti leitavaks. Seetõttu on teada, et kulud kasvasid 8%, kuid praegu ei saa täpselt öelda, kui palju see seaduslikku piiri ületas. Rikkumise tõsidust hinnates on see lünk oluline.

Hispaania kodune reegel on eraldi EL-i uuendatud fiskaalraamistikust, mis jälgib kogu avalikus sektoris „netokulusid” ehk valitsuse kontrolli all olevat kulukasvu, millest on eemaldatud tulumeetmete ja ühekordsete tegurite mõju (EUR-Lex Regulation 2024/1263, European Commission). Hispaania seaduse rikkumine ei tähenda automaatselt EL-i reeglite rikkumist. Ent BBVA Researchi 2026. aasta juuni fiskaalülevaade toetab muret: baasstsenaarium viitab, et Hispaania esmased netokulud kasvavad kiiremini kui Madrid Brüsselile lubas (BBVA Research).

Keskvalitsus rikkus omaenda reeglit

Madridi eelarvevaidlustes süüdistatakse kulude libisemises sageli autonoomseid piirkondi ehk Hispaania tugevaid regionaalvalitsusi. Seekord osutavad tehnikud keskvalitsusele. Suurim ületamine tuli keskvalitsuse haldusalast (El Mundo, Hacienda budget execution May 2026).

Lühiajaliselt võidab sellest keskvalitsus ise. Ta säilitab kuluruumi ja saab pikendada kriisiaja toetusmeetmeid, osutades samal ajal soodsatele koondnäitajatele. Hiljem võivad arve maksta teised. Kui Brüssel või võlakirjaturud nõuavad lõpuks rangemat kontrolli, langeb kohandus tavaliselt ministeeriumide eelarvetele, avalikele investeeringutele või ülekannetele piirkondadele ja teenustele (BBVA Research). Surve kandub siis inimestele ja teenustele, mis ei põhjustanud kulude ületamist.

Kasv annab aega, mitte kaitsekilpi

Hispaania ei ole Prantsusmaa, kus võlg on umbes 117,5% SKP-st ja intressikulude kasv jätab kulude triivimiseks vähe ruumi (Le Monde, BNP Paribas). Hispaania SKP kasv annab valitsusele poliitilist manööverdamisruumi. See ruum väheneb kiiresti, kui majandus aeglustub, maksutulu kasv pidurdub ja kulukohustused on juba kõrgemale tasemele kinnistunud.

Mitu asja vajab veel kontrollimist. Kättesaadavatest allikatest ei selgu, kas 8% on nominaalne näitaja, inflatsiooniga korrigeeritud kasv või seaduse järgi arvutatud „arvestatavate kulude” määratlus. Samuti pole kinnitatud, kas EL-i rahastatud kulud või ühekordsed tegurid paisutasid numbrit. Kuni täielikku täitmisaruande PDF-i pole eraldi läbi vaadatud, on see hoiatusmärk, mitte lõplik hinnang: Hispaania kasv teeb eelarves suure osa tööst ära ja audiitorid märkasid nüüd, kui palju sellest sõltub.