Hispaania üürnikud jäävad ilma kaheaastasest pikendusest

Hispaania parlament lükkas 2. oktoobril tagasi mõlemad Pedro Sáncheze erakorralised eluasemedekreedid. Nende tagasilükkamine võttis üürnikelt õiguse taotleda lõppeva lepingu pikendamist kahe aasta võrra ning taastas väljatõstmiskaitse vaid üheks päevaks. Laiem pakett kukkus läbi häältega 172 poolt ja 178 vastu; teine, lepingupikendusi käsitlenud tekst 166 poolthääle ja 184 vastuhäälega (Hispaania parlament, EFE). Esimesel hääletusel sai otsustavaks Kataloonia partei Junts. Üürnikele jäävad nüüd need lepingutingimused, mille Hispaania seadus enne dekreeti tagas.

Mõlemad tekstid olid kuninglikud dekreetseadused ehk valitsuse erakorralised õigusaktid, mis jõustuvad kohe, kuid kaotavad kehtivuse, kui parlament neid 30 päeva jooksul ei kinnita (Hispaania põhiseadus). Selles etapis sai parlament teksti üksnes tervikuna heaks kiita või tagasi lükata. Laiem dekreet oli jõus vaid umbes ööpäeva, kui parlament selle tagasi lükkas (Civio, BOE).

Millised õigused üürnikel üheks päevaks olid

Põhidekreet andis üürnikele, kelle leping lõppes enne 31. detsembrit 2028, õiguse taotleda kuni kaheaastast pikendust, kui üürimaksed olid korras. Üürileandja pidi taotlusega nõustuma, välja arvatud teatud juhtudel, näiteks kui tal oli vaja eluruumi enda koduks (RDL 26/2026). Dekreediga taastati ka keeld tõsta kodust välja haavatavaid leibkondi, kel polnud mujale minna (El País). Koos sellega langesid läbi väiksemad meetmed, sealhulgas aastase üüritõusu külmutamine või sellele ülempiiri seadmine 2027. aastani (ABC).

Teine dekreet läks kaugemale. Selle järgi oleks lepinguid automaatselt pikendatud uuteks viie- või seitsmeaastasteks perioodideks. Lepingu lõpetanud üürileandja pidanuks üldjuhul maksma üürnikule hüvitist vähemalt 12 kuu üüri ulatuses (RDL 27/2026).

Miks Junts oli vastu

Kuna meetmed esitati kahe eraldi dekreedina, hääletati kummagi üle eraldi. Laiema paketi puhul said Juntsi seitse saadikut otsustavaks. Kui nad oleksid jäänud erapooletuks, oleks dekreet vastu võetud häältega 172 poolt ja 171 vastu (La Voz de Galicia). Konservatiivne Rahvapartei (PP), paremäärmuslik Vox ja Junts olid mõlema teksti vastu. Lepingute pikendamise dekreet kukkus läbi suurema häälte vahega, sest kaks väiksemat parteid, kes toetasid laiemat paketti, hääletasid nüüd selle vastu: Baski rahvuslik partei PNV ja Coalición Canaria (Infobae).

Juntsi vastuseis puudutab reegleid, mis paneksid kulud omanike kanda. Põhidekreedi järgi pidanuks üürileandja üürniku pikendustaotlusega nõustuma. Väljatõstmiskaitse saanuks haavatava leibkonna kodus hoida ka siis, kui omanik soovis eluruumi enda kasutusse. Juntsi hinnangul viiksid sellised kohustused omanikke üüriturult välja, vähendaksid pakkumist ja kergitaksid hindu.

Partei viitab Hispaania keskpanga Banco de España andmetele, mille järgi kuulus 2021. aastal turuhinnaga üüritavatest eluruumidest eraisikutele 91,9% (EFE). See näitab, kelle kanda kulud jääksid, kuid ei tõesta, et omanikud turult lahkuksid. Junts nõudis mõlema teksti tagasivõtmist ja esitas enda eelnõu, mis nägi ette üürileandjate vabatahtlikult antavaid pikendusi (elDiario.es).

Avalikkuse surve Juntsi seisukohta ei muutnud. Hääletusele eelnenud päevadel püüdis valitsus endiselt leevendada eluasemeküsimusest ajendatud proteste (Le Monde).

Mis jääb kehtima ja mis kaob

Hispaania peamine üüriseadus kehtib edasi. See tagab vähemalt viieaastase üürilepingu, kui üürileandja on eraisik, ja seitsmeaastase lepingu, kui omanik on ettevõte. Kui kumbki pool pärast seda lepingut ei lõpeta, pikeneb see automaatselt aasta kaupa kuni kolmeks aastaks (El Confidencial).

Üürnikud, kes taotlesid pikendust dekreedi lühikese kehtivusaja jooksul, seisavad silmitsi õigusliku ebakindlusega. Kumbki tagasilükatud dekreet ei ütle, mis saab juba esitatud taotlustest (Demócrata).

Rahvapartei juht Alberto Núñez Feijóo nõudis pärast kaotust ennetähtaegseid valimisi. 2. oktoobri seisuga ei olnud parlamendi laialisaatmist otsustatud (Euronews).

Hääletus näitab, et Juntsi vastuseisust piisas laiemate üürnikukaitsemeetmete kukutamiseks, kuigi eluasemeprobleemide tõttu toimusid tänavaprotestid. Üürnikele jäävad samad õigused, mis kehtisid enne dekreeti. Sáncheze vähemusvalitsus ei saa selles küsimuses üürnikukaitset dekreetseadusega kehtestada, kui ta ei saa enda poole Juntsi, kelle hinnangul veeretaksid sellised meetmed kulud eraisikutest üürileandjate kaela. Hääletus ei ütle, mida Sánchez järgmisena ette paneb. Selge on, et uus eelnõu vajab vastuvõtmiseks Juntsi toetust.