Hispaania üürnikud marssisid pärast hääletust

Hispaania parlamendi alamkoda hääletas 2. oktoobril kahe valitsuse eluasemedekreedi vastu. Sellega kadus üürnikele kavandatud tagasihoidlik lisakaitse (Congreso, Irish News). Päev hiljem marssisid üürnikud enam kui 50 linnas ja asulas, nõudes palju ulatuslikumaid meetmeid (EFE). Peaminister Pedro Sánchez peab leidma tasakaalu nende nõudmiste ja Juntsi toetuse vahel: ta vajab Kataloonia iseseisvust pooldava partei hääli, kuigi Junts oli vastu isegi läbikukkunud meetmetele.

Madridi valitsuse esinduse hinnangul osales pealinna meeleavaldusel 70 000 inimest, korraldajate Üürnike Liidu sõnul aga 500 000 (Europa Press, El País). Mõlemal poolel on põhjust esitada arv, mis toetab nende seisukohta.

Viha oli kogunenud juba enne hääletust. 87-aastane Madridi üürnik Maricarmen Abascal tõsteti 23. septembril kodust välja. Tema kodu ees alanud protest kasvas Madridi keskväljakul Puerta del Solil telklaagriks (Irish Times). Laupäevaks oli Madridi munitsipaalelamufirma nõustunud lubama tal naasta varasema üürilepinguga sarnastel tingimustel, kuid teadete põhjal polnud selge, kas ta oli juba tagasi kolinud (Público).

Mida üürnikud kaotasid

Meeleavalduse korraldajad nõuavad üüri poole võrra vähendamist, tähtajatuid üürilepinguid, väljatõstmiste lõpetamist ja nende kodude sundvõõrandamist, mis kuuluvad nende sõnul „raisakotkafondidele” (Demócrata).

Tagasi lükatud dekreetseadused pakkusid palju vähem. Põhidekreet oleks lubanud üürnikel, kelle leping lõpeb 2028. aasta lõpuks, taotleda kuni kaheaastast pikendust. See oleks kaitsnud osa haavatavas olukorras leibkondi väljatõstmise eest ja piiranud üüritõuse 2027. aasta lõpuni (Civio).

Mõlemad olid dekreetseadused ehk valitsuse erakorralised meetmed, mis jõustuvad kohe, kuid kaotavad kehtivuse, kui parlament neid 30 päeva jooksul heaks ei kiida (BOE). Need jõustusid alles 1. ja 2. oktoobril, mistõttu on nüüd õiguslikult ebaselge, mida tähendab see, kui üürnikud neil päevil pikendust taotlesid (Civio).

Miks seitse häält määrasid tulemuse

Põhidekreet kukkus läbi häältega 172 poolt ja 178 vastu, üürilepingute pikendamise dekreet aga 166 poolt ja 184 vastu (Congreso). Esimese hääletuse otsustasid Juntsi seitse saadikut: nende erapooletuks jäämisel oleks dekreet heaks kiidetud (Infobae).

Juntsi hinnangul jätavad kohustuslikud üürilepingute pikendused kulud väikeste üürileandjate kanda. Partei viitab Hispaania keskpanga andmetele, mille järgi kuulus 2021. aastal eraisikutele 91,9% turuhinnaga välja üüritud eluruumidest (elDiario.es). Junts hoiatab, et omanikud võivad korterid üüriturult ära võtta, ning soovib pikendusi, millega üürileandjad vabatahtlikult nõustuvad. Andmed näitavad, et suurem osa üürieluruume kuulub ettevõtete asemel eraisikutele. Need ei näita, et tegu oleks väikeste üürileandjatega või et nad korterid turult ära viiksid.

Nagu kirjutasime pärast hääletust (To Brief), jääks Juntsi toetatav tekst veelgi kaugemale sellest, mida meeleavaldajad nõuavad.

Streik, millel pole kuupäeva

Madridi rongkäik liikus loosungi „Üldstreigi poole” all (EFE). Üürnike Liidu kõneisik Valeria Racu ootab streiki „varsti”, kuid kuupäeva pole ning korraldamine sõltub teiste organisatsioonide toetusest (Europa Press).

Streigi korraldamine sõltub eelkõige Hispaania kahest suurest ametiühingute keskliidust, CCOO-st ja UGT-st. Nemad pole streiki välja kuulutanud, kuid toetasid meeleavaldusi ja arutavad üürnike ühendustega ühist tegevuskava (laSexta). Üldstreik on töötajate tööseisak ning just neil organisatsioonidel on selle korraldamiseks vajalik haare.

Tööandjad seisaksid streigile vastu. Hispaania tööandjate liidu CEOE juht Antonio Garamendi leiab, et üksnes eluasemeküsimuse tõttu korraldatav streik ei ole töövaidlus ning tööandjad pöörduksid kohtusse (La Vanguardia). Tema seisukohal on õiguslik alus: Hispaania 1977. aasta streigiseadus keelab tööseisakud, mis pole seotud töötajate tööalaste huvidega (BOE).

Iiri ajalehed jälgisid meeleavaldusi tähelepanelikult, kajastades sageli Abascali lugu (Irish Times, Irish News). Huvi taga on tõenäoliselt üürituru surve, mida tuntakse ka väljaspool Hispaaniat, kuid ükski EL-i institutsioon seda vaidlust ei lahenda. EL saab tegutseda vaid talle aluslepingutega antud volituste piires (EUR-Lex). Dekreedid olid Hispaania seadused ning nende üle otsustati ja otsustatakse Madridis.

Otsustamine jääb taas parlamendi kätte. Reedene hääletus näitab selgelt, et Sánchezil pole praegu toetust isegi kaitsemeetmetele, mida üürnike eest seisvad korraldajad peavad juba niigi liiga nõrgaks.